Teine juhtum tuvastati vaktsineeritud 4-aastasel poisil, kes oli esimese juhtumi lähikontaktne. Kokku tuvastati 17 lähikontaktset, kõik neist olid pereliikmed. Tuvastatud kontaktidele määrati soovitatud antibiootikumprofülaktika ning vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritutele vaktsineerimine. Kontaktsete suhtes rakendati aktiivset jälgimist. Ühelgi kontaktsel ei tekkinud sümptomeid.
Kuigi Eestis registreeriti viimased difteeriajuhud 2001. aastal, ei ole haigus Euroopast kadunud. Viimastel aastatel on difteeriajuhte registreeritud mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Poolas. 2024. aasta sügisel haigestus Lätis difteeriasse neljaliikmeline vaktsineerimata perekond ning 4-aastane laps suri. 2025. aastal registreeriti Poolas üle pika aja esimene raske respiratoorse difteeria juhtum lapsel ning ka tänavu mais registreeriti Tšehhis difteeriajuhtum, mille tagajärjel laps suri. Kõigi nimetatud juhtumite puhul olid lapsed vaktsineerimata.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna teenusejuhi Irina Filippova sõnul ei ole nakkushaigused, mida peame sageli juba unustatuks, maailmast kadunud. „Difteeria võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, mille ravi ei pruugi alati anda soovitud tulemust. Difteeria suremus on 5–20 protsenti. Eriti kõrge on suremus alla 5-aastaste laste seas. Oluline on ka teada, et haiguse läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust,“ ütles Filippova.
Terviseamet soovitab lapsevanematel veenduda, et nende lapsed on vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale. „Vaktsineerimine on ainus viis raske haigestumise ennetamiseks,“ rõhutab Filippova.
Taustainfoks
Mis haigus on difteeria?
Difteeria on raske ja ohtlik nakkushaigus, mis haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid (kurgudifteeria), harvem nahka (nahadifteeria), silma sidekesta või suguelundeid. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigus algab katulise mandlipõletikuga. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus ja lämbumine.
Difteeria tekitaja poolt produtseeritud toksiinid võivad tekitada kudede nekroseerimise ja tüsistuste teke. Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku. Haigus võib lõppeda surmaga.
Millal vaktsineerida?
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas vaktsiinidoos vanuses 1,5–2 aastat. Seejärel korduvvaktsineeritakse lapsi 6–7-aastaselt ja 15–16-aastaselt.
Terviseameti soovitusel tuleb täiskasvanutel teha kordusvaktsiin difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu. Vaktsineerimine kuulub Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse ning on täiskasvanutele tasuta.
Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastu vaktsineeritud 86,1% 1-aastastest lastest ja 82,3% 2-aastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on 3-aastastel 80,3% ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on 7-aastastel 69,7%.
