Mitmekesine ja tasakaalustatud toit toetab lapse arengut
Haridusasutustes pakutav toit ei ole pelgalt energiaallikas – see toetab laste kasvu, arengut ja heaolu. Riigi seatud nõuded aitavad tagada, et lapsed saaksid iga päev tasakaalustatud ja mitmekesist toitu.
Kuna lapsed veedavad suure osa päevast koolis või lasteaias, on just seal oluline kujundada tervislikke toitumisharjumusi.
Regulaarne tervist toetav toit aitab luua positiivse seose söömise, energiataseme ja heaolutundega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toiduvalik aitab kaasa nii füüsilise kui ka vaimse tervise tugevdamisele.
Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäosem on vajalike toitainete saamine. Toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, kusjuures toit võib olla päeviti erinev. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs.
Söögivahetunnid koolides
Söögivahetunni pikkust ja ajastust mõjutavad mitmed tegurid: kooli suurus, õpilaste arv ja vanus, ruumilised võimalused ning koolipäeva algusaeg. Lisaks söömisajale tuleb arvesse võtta ka liikumist sööklasse, järjekorras seismist, kätepesu ja nõude koristamist. Nooremad õpilased vajavad nende toimingute jaoks sageli rohkem aega.
Terviseamet soovitab koolidel kriitiliselt hinnata oma päevakava, et tagada õpilastele piisav ja sobiv aeg lõunaks.
Oluline on leida tasakaal – söögivahetund ei tohiks olla liiga vara ega liiga hilja, et see ei mõjutaks laste heaolu. Paindlikkus ja päevakava kohandamine kooli eripäradele on siinkohal võtmetähtsusega.
Alates 1. septembrist 2025 reguleerib koolilaste söögivahetundide ajastamist Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 määrus nr 52. Määruse kohaselt peab söögiaeg põhitoidukorral kestma vähemalt 20 minutit. Söögiaja hulka ei arvestata einestamisruumi liikumise, toidu serveerimise ega selle võtmise aega – söögiaeg on söömiseks kuluv aeg.
Määruses on sätestatud ka, et koolilõuna ja täiendavate toidukordade pakkumisel tuleb lähtuda põhimõttest, et õpilastel ei oleks toidukordade vahe vähem kui 3 tundi ja rohkem kui 4 tundi. Selle eesmärk on tagada, et õpilasele jääks piisav vahe näiteks peale hommikusööki ning ei jääks liiga pikk vahe lõuna ja koolipäeva lõpu vahel. Oluline on mitte lasta toidukordade vahed liiga pikaks.
Koolilõunat tuleb pakkuda teise vahetuse õpilastele pärast nende tunniplaanikohase esimese või teise õppetunni lõppu, et teise vahetuse õpilased ei saaks koolilõunat liiga hilja. Kui mõnes klassis algab koolipäev teise tunniga ja õpilased saavad süüa juba pärast esimest koolis oldud tundi, peab kool hindama, kas see kellaaeg vastab antud vanuserühma laste vajadustele. Kui see nii on, saavad vanemad sellega arvestada ja anda vajadusel lapsele kaasa lisavahepala koolipäeva lõppu või pärast kooli.
Söögivahetunnile ei tohi vahetult järgneda tugeva intensiivsusega liikumisõpetuse tund.
Kui lapsevanemad leiavad, et koolilõuna aeg ei arvesta laste huve, saab teema tõstatada kooli hoolekogus. Lahendused tuleks koolis ühiselt arutada koostöös kooli pidajaga ja hoolekoguga.
Kaalutud keskmise arvutuskäik
Päevase toiduenergia kaalutud keskmise soovitus arvutatakse järgmiselt:
1) Korrutatakse iga vanuserühma energia soovitus lasteasutuse vastavas rühmas söövate laste arvuga.
2) Jagatakse saadud korrutis kogu laste arvuga.
Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine haridusasutustes
Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määruse nr 60 "Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris" § 16 nõudega, mille kohaselt korraldatakse tervislikel põhjustel teisiti toituva lapse toitlustamine koostöös lapsevanema ja lasteasutuse pidajaga.
Eridieeti vajavate laste toitlustamine nõuab toitlustajalt erilist tähelepanu ja vastavaid oskusi. Menüü koostamisel ja toitude valmistamisel on oluline jälgida hoolikalt toiduratsiooni, et vältida võimalikke ebasoovitavaid reaktsioone, mida võivad põhjustada vastunäidustatud toiduained.
Arvestades, et lastaedade ja toitlustajate võimalused on väga erinevad ning laste erimenüü vajadused võivad oluliselt varieeruda, ei ole riiklikult kehtestatud ühtset toitlustamismudelit.
Eritoitlustamise korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel on oluline tutvuda tervishoiutöötaja soovitustega ning kokku leppida eridieedi piirangute põhimõtted.
Kvaliteetse ja lapse vajadustele vastava toidu tagamiseks on vajalik erinevate osapoolte tihe ja toetav koostöö. Igal konkreetsel juhul tuleb lapsevanemal, lasteasutuse pidajal ja toitlustajal leida kõikidele osapooltele sobivad lahendused ning saavutada lapse vajadusi arvestav kompromiss.
Terviseameti andmetel korraldatakse eridieedil olevate laste toitlustamist haridusasutustes erinevalt. Lahendus sõltub lapse terviseseisundist ning haridusasutuse pidaja ja toitlustaja võimalustest.
Enamasti asendatakse lapse jaoks tavamenüüs teatud toiduained sobivatega. Mõnes asutuses koostatakse lapsele eraldi erimenüü. Keerulisemate terviseprobleemide korral annab lapsevanem lapsele toidu kodust kaasa. Kaasa pandud toidu sobivuse eest vastutab lapsevanem. Haridusasutus peab omalt poolt tagama toidu säilitamise tingimused ja vajadusel ka soojendamise võimaluse.
Kuna tervislikel põhjustel teisiti toituval lapsel võivad mittesobivad toiduained põhjustada tõsiseid tervisehäireid, tuleb toitlustamisel järgida eelkõige arsti soovitusi.
Ei pea. Haridusasutuses eritoidu saamiseks ei ole kehtestatud nõuet, et lapsevanem peab esitama arstitõendi.
Toitlustaja võib paluda, et erimenüü vajadus oleks põhjendatud, kuid tervishoiutöötaja soovitus võib olla koostatud vabas vormis.
Lasteaedades võib tavamenüü kõrval pakkuda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku veganmenüüd, kuid see eeldab lapsevanema ja lasteaia tihedat koostööd ning erikokkuleppe sõlmimist.
Veganmenüü koostamisel tuleb tagada, et loomsete valkude asendamisel taimsete valkudega oleks kaetud lapse ööpäevane valguvajadus. Mikrotoitainete saamise tagamiseks võib veganmenüüs kasutada rikastatud toiduaineid. Nii nagu ka tavamenüü puhul, peab kahe nädala veganmenüü vastama kehtivatele tervisekaitsenõuetele.
On soovitatav, et lapsevanem, kes soovib oma lapsele lasteaias veganmenüüd, kinnitaks kirjalikult, et on teadlik vegantoitumisega kaasnevatest riskidest. Samuti tuleb lapsevanemal kinnitada pakutava veganmenüü sobivus ning anda nõusolek võimaliku toidukulu suurenemise kompenseerimiseks.
Terviseamet tugineb oma soovitustes Eesti Lastearstide Seltsi seisukohale, mille kohaselt ei ole veganlus Eesti kliimatingimustes laste jaoks sobiv toitumisviis. Vegantoitlustamine eeldab individuaalset lähenemist ning väga tihedat koostööd lapsevanema, toitlustaja ja tervishoiutöötaja vahel, mis on raskesti rakendatav institutsionaalsel toitlustamisel.
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.09.2025
