Planeeringud
Ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Läbimõeldud planeerimine ja tervisekaitse tingimustega arvestamine maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel on oluline vahend negatiivsete tervisemõjude ennetamisel. Planeeringute kaudu on võimalik reguleerida õhusaaste, müra, vibratsiooni, elektromagnetkiirguse, radooni jt ohutegurite ilmnemist, sealhulgas lahendada ka muid tervisekaitse küsimusi.
Planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse rakendusakti nr 133 kohaselt teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi.
Ruumilisel planeerimisel tervisekaitsetingimustega arvestamisel on võimalik kujundada tervist toetav ruumilahendus ning maandada keskkonnast tulenevaid negatiivseid terviseriske perspektiivis.
Ruumilisel planeerimisel tuleb lähtuda elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetest:
-
Inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu.
- Joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu.
- Ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist.
- Eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist.
- Müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele.
Keskkonnamüra planeeringutes
Terviseamet juhindub:
- Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast;
- riiklikul tasemel kehtestatud välisõhu müra normidest.
Euroopa Komisjon peab keskkonnamüra üheks peamiseks keskkonnatervishoiu probleemiks Euroopas. Keskkonnamüra haiguskoormusest moodustab peamise osa liiklusmüra. Liikluskoormus linnades kasvab ning samal ajal toimub linnastumise protsess. Seetõttu puutub üha enam inimesi maailmas kokku kasvava liiklusmüraga. Krooniline kokkupuude keskkonnamüraga avaldab suurt mõju inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele ning heaolule.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna mürast negatiivselt mõjutatud. Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast.
Ruumilise planeerimise kaudu tuleb müra küsimusi hinnata, vajadusel leevendada ning selle mõju võimalikult suures ulatuses minimeerida.
- Uute müratundlike alade planeerimisel juhinduda WHO soovitustest liiklusmüra tasemetele (ööpäeva keskmine autoliiklusmüra välisõhus ei ületaks 53 dB, öine keskmine müra 45 dB, lennuliikluse ööpäeva keskmine 45 dB, öine keskmine 40 dB, rongiliikluse ööpäeva keskmine 54 dB ja öine keskmine 44 dB).
- Vältida uute müratundlike objektide planeerimist mürarikkasse keskkonda.
- Vältida uute müraobjektide planeerimist vaiksesse keskkonda.
- Müra käes kannatavate inimeste arv ei tohi suureneda.
Põhjalikult on ruumilisest planeerimisest kirjutatud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja planeerimine.ee veebilehel.
Olulised viited:
- Uudis "Nullsaaste: 2030. aasta eesmärgid on saavutatavad, kuid vajavad jõulisemaid meetmeid" Euroopa Keskkonnaagentuuri veebilehel
- Eesti müra faktileht (2021) Euroopa Keskkonnaagentuuri veebilehel
- Zero pollution targets Euroopa Komisjoni veebilehel
- Environmental noise guidelines for the European Region Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel
- Transport, health and environment Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel
Viimati uuendatud 03.09.2025
