Kiirabi

Kiirabi on ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt. Terviseamet korraldab kiirabi osutamist vastavalt õigusaktidele, kinnitab teeninduspiirkondade arvu ja kiirabibrigaadide paiknemise teeninduspiirkondades.

Samuti teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet kiirabiteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle.

Kiirabi on ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt – seega õnnetusjuhtumist tingitud vigastuste, traumade ning mürgistuste ja ägedate erakorraliste haigestumiste korral.

Kui sellise abivajaja seisund vajab haiglaravi, transpordib kiirabi tema ravi jätkamiseks haiglasse.

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 avatud perearsti nõuandetelefonilt 1220

Lisainfo: Millal kutsuda kiirabi?

Pea meeles!

  • Kiirabi kutsu õnnetusjuhtumist tingitud vigastuste, traumade ning mürgistuste ja ägedate erakorraliste haigestumiste ning seisundite korral;
  • kiirabi kui vältimatu abi, on Eestis kõikidele Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele isikutele tasuta, ka välismaalastele ja ravikindlustamata isikutele;
  • kiirabi ei ravi kroonilisi haigusi;
  • kiirabi ei väljasta haigus- ja hoolduslehti, retsepte, saatekirju haiglasse ja uuringutele;
  • kiirabi ei teosta mittekiirabilist patsientide transporti.

Abi saamiseks helista 112!

  1. Helista hädaabinumbrile 112  kõne on kõigile tasuta.
  2. Räägi rahulikult juhtunust (kellega, mis, millal, kus juhtus?).
  3. Vasta lühidalt, täpselt ja ausalt Häirekeskuse küsimustele.
  4. Ära katkesta kõne enne selleks loa saamist.
  5. Ära lahku abivajaja juurest ning hoia telefon vaba, et Häirekeskus saaks vajadusel tagasi helistada.
  6. Kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Kes, kus ja kuidas osutavad kiirabi?

Kiirabiasutusi ehk kiirabibrigaadi pidajaid on Eestis kokku 10.

Kiirabi osutavad kolmeliikmelised kiirabibrigaadid. Olenevalt brigaadijuhist jagunevad kiirabibrigaadid arsti- või õebrigaadideks.

Arsti- ja õebrigaadidele pakuvad vajadusel sündmuskohal täiendavat abi ning tegelevad raskesti haigete transportimisega ühest haiglast teise reanimobiilibrigaadid (kolmeliikmeline kõrgelt kvalifitseeritud arsti poolt juhitav brigaad).

Eestis tegutseb kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, millest 82 on õebrigaadid, 14 arstibrigaadid ning  6 reanimobiilibrigaadid. Väljasõitude vahelisel ajal asuvad kiirabibrigaadid kiirabibaasides, mida on riigis kokku 61.

Lisaks osutavad kiirabiteenust veel Ida-Virumaal Iisakus baseeruv kaheliikmeline vähendatud koosseisuga õebrigaad ning Tallinnas kaheliikmeline arstlik toetusbrigaad, mis vajadusel läheb appi väljakutsel juba viibivale õebrigaadile, või reageerib esmaselt kõrge astmega kiirabi väljakutsetele.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla on rakendanud oma Lääne-Harju, Läänemaa ning Hiiumaa kiirabi õebrigaadidele arsti poolse vajaduspõhise telemeditsiinilise konsultatsiooni.

Tallinna Kiirabi rakendab juba aastaid suvekuudel tööle kaheliikmelise kiirabi jalgrattapatrulli, mille eesmärk on jõuda kiirelt abivajajani Tallinna vana- ja südalinnas ning osutada sündmuskohal kiirabi.

Arvestades elanikkonna asustustihedust, kiirabibaaside ja haiglate paiknemist, teede võrku ning kiirabi sündmuskohale jõudmise aega, on kogu riigi territoorium jaotatud 10 kiirabi teeninduspiirkonnaks.

Kõrgema astmega väljakutsele annab Häirekeskus väljasõidukorralduse sündmuskohale kõige lähemal olevale kiirabibrigaadile olenemata kiirabi teeninduspiirkonnast.

Viimati uuendatud 29.11.2024

open graph imagesearch block image