Ilu- ja isikuteenuse osutajale

Mis muutus seoses nõuetega iluteenindaja teadmistele?

Eelmise õigusakti nõudeid täiendati ja korrigeeriti ning laiendati ka uuematele iluteenustele. Iluteenindajal peavad olema tõendatavad teadmised ja praktilised oskused teenuse ohutuks osutamiseks. Eelistatud on kehtiv kutsetunnistus, kuid sobivad ka koolitustõendid, tunnistused, sertifikaadid või muud usaldusväärsed tõendusmaterjalid.

Millised nõuded kehtivad teenuseosutaja teadmistele ja oskustele?

Iluteenindajal peavad olema tõendatud teadmised ja oskused järgmistes valdkondades:

• hügieen ja nakkushaiguste ennetamine;
• nahahaigused ja muud asjakohased terviseseisundid, mis võivad mõjutada teenuse osutamist või mille puhul teenust ei tohi osutada;
• aseptika ja antiseptika;
• kasutatavate töövahendite ja instrumentide riskipõhine puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine;
• isikukaitsevahendite kasutamine vastavalt teenuse iseloomule;
• kasutatavate toodete, ainete ja kemikaalide võimalik tervisemõju ning nende ohutu käsitlemine;
• vastava kehapiirkonna või organi anatoomia ja talitlus;
• teenuse spetsiifilised näidustused ja vastunäidustused.

Kosmeetikuteenuse puhul: enne seadme kasutamist peab kosmeetikuteenust vahetult osutav isik olema saanud vastava väljaõppe.

Solaariumiteenuse puhul: iluteenindajal peavad olema tõendatud teadmised ja oskused järgmistes valdkondades:

• naha ehitus ja talitlus, sh päevitamises osalevate nahakihtide iseloomustus;
• UV-kiirguse spektraaljaotus, kiirguse liikide iseloomustus, päevitamisprotsessi olemus ja UV-kiirguse mõju tervisele, sh nahatüüpide ja individuaalse päevituskava määramine;
• vastunäidustused päevitamisel, päikesepõletus, riskigrupid ja UV-kiirgusega seotud ettevaatusabinõud (sh silmade kaitsmine);
• erinevate solaariumide spetsifikatsioon ja seadmete ohutu kasutamine;
• solaariumiteenuse osutamisel kasutatavad tervisele potentsiaalselt ohtlikud biotsiidid.

Kas anatoomia ja füsioloogia peavad olema omandatud eesti või ladina keeles?

Määrus ei nõua kindlat keelt – oluline on, et teadmised oleksid omandatud ja neid osataks töös rakendada. Kuna määrus kehtestab miinimumnõuded, siis soovitab Terviseamet iluteenindajatel arvestada ka vastava eriala kutsestandardis kirjeldatud kompetentsinõudeid. Näiteks kosmeetiku kutse eeldab anatoomiaalase terminoloogia tundmist nii eesti kui ka ladina keeles.

Kas hooldustöötaja või õe õpingud (anatoomia, hügieen) lähevad arvesse?

Mistahes õpingute sisuline väärtus sõltub sellest, kuidas saadud teadmisi kasutatakse iluteenindaja professionaalses töös. Ei saa välistada, et osa teemadest on varasemate õpingute käigus omandatud heal tasemel, kuid kindlasti peab arvestama konkreetse teenuse eripäraga.

Hooldaja- ega õendusõpe ei kata kõiki kosmeetikuteenuste jaoks olulisi teemasid. Iluteeninduses töötamiseks saadakse kõige põhjalikumad ja laiahaardelisemad kompetentsid kutseõppe kaudu. Terviseamet toetab Eesti Kosmeetikute Liidu soovitust omandada kutsetunnistus kutset nõudval erialal töötamiseks.

Kas tulevad eraldi nõuded kutseõppeasutuste õppekavadele?

Ei. Määrus reguleerib iluteenindajate teadmisi ja oskusi, mitte koolitusasutuste tegevust. Kutseõppeasutuste tegevus on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 

Kas tekib iga-aastane täiendkoolituste lisanõue?

Ei, sellist kohustust ei ole. Teenuseosutaja vastutab ise oma teadmiste ajakohasuse eest ja on soovitatav oma oskusi regulaarselt täiendada.

Kas esmaabikoolitus on kohustuslik iluteenindajatele? 

Ei, määrus seda ei nõua. Esmaabikorralduse ja -koolituse nõue tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Kuidas saab tõendada teadmisi, kui olen õppinud välismaal?

Koolituse võib läbida ka välismaal ja võõrkeeles. Oluline on, et iluteenindaja oskaks õpitut oma töös rakendada.

Kuidas tõendada teadmisi, kui koolitused on läbitud ammu ja tunnistused on kadunud?

Määrus ei sätesta, kui sageli peab teadmisi täiendama. See on iluteenindaja enda vastutus. Soovitatav on regulaarselt oma teadmisi värskendada, et olla kursis valdkonna muutustega.

Praktilisest vaatenurgast on võimalik taotleda tunnistuse duplikaati. Lisaks jääb alati võimalus tõendada oma kutsealast pädevust ka kutseandja kaudu.

Kuidas saavad teadmisi tõendada tätoveerijad, kellel puuduvad tunnistused?

Kutseõpet ei ole kõigis iluvaldkondades ning määrus ei nõua kutsekvalifikatsiooni. Oluline on, et tätoveerijal oleksid teadmised määruses nimetatud teemadel ning ta suudaks neid töös rakendada.

Terviseameti kontrolli käigus hinnatakse lisaks dokumentidele ka tegelikku töökorraldust. Kuna uus nõue jõustub 2026. aasta märtsis, on kõigil iluteenindajatel aega oma tegevused sellega kooskõlla viia ja vastavad dokumendid korrastada.

Kes hindab iluteenindaja teadmisi ja oskusi? Kas luuakse hindamiskomisjon?

Määrus ei loo eraldi hindamiskomisjoni ega nõua kutsekvalifikatsiooni. Kutsealase pädevuse hindab kutseandja. Terviseamet kontrollib järelevalve käigus nii dokumente kui ka töökorraldust salongis.

Kas määrus reguleerib, kes võib koolitada iluteeninduse valdkonnas?

Ei. Määrus ei sätesta koolitajatele eraldi nõudeid, vaid keskendub sellele, et teenuseosutajal oleksid vajalikud teadmised ja oskused ohutuse tagamiseks.

Kuidas valida koolitajat?

Soovitame valida erialaseks õppeks täienduskoolitusasutus, millel on kehtiv tegevusluba või majandustegevusteade ning mille andmed on kajastatud EHISes.

Sellised asutused peavad oma veebilehel avalikustama:

• õppekavad ja õppekorralduse alused,
• koolitajate nimed ja nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjelduse,
• koolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused,
• loakohustusega koolituste puhul vastava tegevusloa andmed.

Nende andmete põhjal saab koolitust valiv isik teha teadliku otsuse koolituse sisu ja kvaliteedi kohta.

Kas on olemas nimekiri tunnustatud koolitusasutustest, mis võivad väljastada sertifikaate või tunnistusi?

Terviseamet ei tunnusta ega saa reklaamida konkreetseid koolitusasutusi. Iluteenindaja peab ise hindama oma teadmisi ja oskusi, lähtudes määruses sätestatud teemadest, ning valima koolitaja vastavalt oma individuaalsetele vajadustele. Kõige olulisem on tagada, et teenus oleks ohutu.

Kas koolitustunnistusel peavad olema kirjas õpiväljundid?

See ei ole kohustuslik. Tõendeid võib hoida paberkandjal või elektrooniliselt. Avalikult nähtavad tunnistused võivad suurendada klientide usaldust, seega on kasulik need klientidele kättesaadavaks teha.

Kas koolitustunnistused peavad olema salongi seinal nähtaval?

See ei ole kohustuslik. Tõendeid võib hoida paberkandjal või elektrooniliselt. Avalikult nähtavad tunnistused võivad suurendada klientide usaldust, seega on kasulik need klientidele kättesaadavaks teha.

Kas geellakkimise väljaõppe läbinud isik võib ise koolitusi korraldada ja tunnistusi väljastada?

Koolitustegevust reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Täpsemat infot annab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kas on vaja täiendavaid hügieenikoolitusi, kui Terviseamet on juba salongi kontrollinud ja kõik vastas nõuetele?

Terviseameti kontroll ei asenda enesetäiendamist. Täiendkoolituse vajadus sõltub iluteenindaja individuaalsest arengust ja soovist hoida oma teadmised ajakohased.

Mida silmas pidada ilusalongile ruumide valikul?

Teenuse osutamise ruum peab vastama teenuse eripärale. Kui varasem määrus sätestas väga täpsed nõuded ruumidele ja nende suurusele, siis nüüd enam eraldi ruutmeetrite nõuet ei ole.

Ruumi suuruse vajaduse hindamisel tuleb lähtuda reaalsetest vajadustest: oluline on tagada klientidele privaatsus ja ohutus ning piisav juurdepääs. Ruumid peavad olema pakutava teenuse jaoks sobiva suuruse, paigutuse ja sisustusega.

Kas sooja ja külma vee varustus on endiselt nõutav?

Jah. Määruses on sätestatud nõue, et teenuse osutamisel peab olema tagatud sooja ja külma vee varustus ning kanalisatsioon (sh tualeti kasutamise võimalus). See on vajalik igapäevaseks sanitaarhügieeni tagamiseks – sh kätepesuks, töövahendite puhastamiseks, klientide hoolduseks ja ruumide puhtuse säilitamiseks.

Võrreldes varasema määrusega nr 86, kus veevarustuse olemasolu pidi olema tagatud teenuse osutamise ruumis, on uus sõnastus paindlikum. See võimaldab teenuseosutajal arvestada teenuse iseloomu ja tööprotsesside vajadusi, et tagada hügieenitingimuste täitmine talle sobival viisil.

Soovituslikult tuleks siiski tagada vähemalt üks kraanikauss, mis asub teenuse osutamise koha vahetus läheduses ja on alati kergesti ligipääsetav – see aitab tagada teenuse kvaliteedi ja klientide ohutuse.

Millised on ilusalongi ventilatsiooninõuded? 

Teenuse osutamise ruumi ventilatsioon peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Salongi omanik saab hinnata konkreetse ilusalongi ventilatsioonivajadust ettevõtte riskianalüüsi kaudu.

Abimaterjalina võib kasutada järgmisi standardeid:

• Eesti standard EVS 906 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3“;
• Euroopa standard EVS-EN 16798-3 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“ (moodulid M5-1, M5-4).

Need standardid annavad juhised, kuidas hinnata ventilatsioonivajadust lähtuvalt ruumi suurusest, töökohtade arvust ja kasutatavate seadmete töö iseloomust.

Kas ilusalongi võib avada elamus?

Uus määrus ei sea piiranguid elamus asuva ilusalongi tegevusele. Oluline on, et ruumid oleksid kohandatud vastavalt teenuse eripärale ja vastaksid siseviimistlusele kehtestatud nõuetele. 

Soovitame enne elamus ilusalongi rajamist konsulteerida korteriühistu juhatusega, et saavutada ühtne arusaam ja selge kokkulepe kõigi osapoolte vahel.

Kas kliendi teavitamine teenuse kohta peab olema kirjalik ja kliendi allkirjaga kinnitatud?

Määrus ei sätesta kindlat vormi, kuidas tuleb klienti teavitada. Teenuseosutaja võib ise valida sobiva viisi – näiteks veebileht, pabermaterjal, e-kiri või kliendi allkirjastatud dokument.

Oluline on, et klient saaks piisavalt infot teenuse olemuse, võimalike riskide ja järelhoolduse kohta, et teha teadlik otsus. Mida põhjalikumad ja asjakohasemad on selgitused ja nõuanded, seda parem on kliendi kogemus ning seda väiksem on tüsistuste või soovimatu mõju tekkimise risk.

Millisest vanusest võib pakkuda juuksevärvimise teenust? 

Tuleb lähtuda kasutatava toote juhendist. Kui tootel on märge „alates 16. eluaastast“, tuleb seda järgida. Alaealiste teenindamisel on oluline teavitada ka lapsevanemat.

Kas tavatarbijale müüdavate biotsiidide kasutamine professionaalses tegevuses on lubatud?

Tavatarbijale mõeldud biotsiide võib kasutada ka professionaalses tegevuses, kuid soovitatav on eelistada kutsealaseks kasutamiseks mõeldud vahendeid ja läbida vastav koolitus. See tagab suurema ohutuse ja vähendab riske.

Oluline on järgida tootja juhiseid (kasutamise sagedus ja kogused). Näiteks kui tavatarbija biotsiidi tohib kasutada ainult korra päevas, siis sama piirang kehtib ka teenuseosutajale. Kui toodet kasutatakse juhistest sagedamine, seab see ohtu nii iluteenindaja kui ka kliendi tervise.

Kui kasutatakse tavatarbijale ettenähtud biotsiidi, kas on vaja läbida biotsiidikoolitus?

Ei. Kutselise kasutaja koolitust on vaja ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud biotsiidide puhul.

Millise iluteenuse valdkonnas on vajalik biotsiidikoolitus?

Biotsiide kasutatakse kõigis iluteenustes. Teenuseosutaja peab tundma kasutatavate vahendite tervisemõjusid ja oskama neid ohutult rakendada. Vajaduspõhiselt võib läbida toote- või erialaseid koolitusi.

Millistel tingimustel võib iluteenindaja pakkuda desinfektsioonivahendeid edasimüügiks (nt oma klientidele või õpilastele)?

Kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidi ei tohi kättesaadavaks teha tarbijale (biotsiidiseadus (edaspidi BS) § 33 (2)).

"Tarbija" on tarbijakaitseseaduse mõistes füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. „Turul kättesaadavaks tegemine" on biotsiidimääruse mõistes biotsiidi või nendega töödeldud toote mis tahes tarnimine äritegevuslikuks turustamiseks või kasutamiseks kas tasu eest või tasuta.

Kui iluteenindaja on esitanud majandustegevusteate hulgikaubanduse tegevusalal ja omab teadmisi biotsiidide ohtlike omaduste, riskide ohjamise ja kasutustingimuste kohta ning valmisolekut vajaduse korral nõustada biotsiidi kasutajaid (BS § 33 (4) ja (6)), siis võib kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidi kättesaadavaks teha kutselisele kasutajale, kellel on asjakohane ettevalmistus ja kes kasutab biotsiidi oma majandus- või kutsetegevuse käigus (BS § 381 (2)).