Kui paljudel inimestel ilmnevad korraga nohu, kurguvalu ja halb enesetunne, ütlevad meditsiinitöötajad, et käes on ägedate respiratoorsete haiguste (ÄRH) leviku periood. Rahvakeeli nimetatakse seda sageli külmetushaiguste hooajaks.
Tegelikkuses on külmetushaiguste põhjuseks mitmesugused viirused. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino-, paragripi-, adeno- ja hooajalise koroonaviirusega. Ainuüksi sümptomite põhjal on raske neid teistest respiratoorsetest haigustest eristada, seega on kindel diagnoos võimalik vaid laboratoorsete testide abil.
Tõsisemad hingamisteede nakkushaigused on gripp, COVID-19 ja respiratoor-süntsütsiaalse viirusega (RSV) seotud nakkused. Need viirused võivad põhjustada raskemaid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ja hingamispuudulikkust, mis sageli vajavad haiglaravi. Eakad, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimesed on gripi, COVID-19 ja RSV puhul suuremas riskis tõsiste tüsistuste, nagu südame- ja kopsuhaigused, tekkeks. Kuigi gripp ja COVID-19 võivad osadel inimestel kulgeda kergelt, põhjustavad need viirused igal aastal märkimisväärse arvu surmajuhtumeid, eriti riskirühmades, mida tavaline äge respiratoorne haigus tavaliselt ei põhjusta.
Viirused levivad kiiresti ja laialdaselt, põhjustades sageli ulatuslikke epideemiaid ja pandeemiaid, mis omakorda koormavad tervishoiusüsteeme.
Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguste eest?
- Haigena püsige kodus! Mistahes haigusnähtude korral jääge koju, kuni olete tervenenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal. Kerged sümptomid tervel inimesel võivad osutuda riskirühma kuuluvatele inimestele eluohtlikuks. Ärge andke haigestunud lapsi eakate hoolde ning vältige haigena väikeste laste hooldamist ja kokkupuudet riskirühma kuuluvate inimestega.
-
Vaktsineerige ennast gripi vastu. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad: kuni 7-aastased väikelapsed, rasedad naised, üle 60-aastased ning alaealised, kellel on tervisemurede tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Rohkem infot leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.
-
Peske regulaarselt käsi sooja vee ja seebiga. Vajadusel kasutage desinfitseerimisvahendeid, sest viirus võib levida saastunud esemete kaudu.
-
Vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist.
-
Köhimisel ja aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega. Kasutatud paber visake kohe ära ja peske käed.
-
Tuulutage regulaarselt ruume. Tehke seda vähemalt kaks korda päevas, iga kord vähemalt 15 minutit.
-
Riskirühma kuuluvad inimesed peaksid vältima rahvarohkeid kohti või kandma seal maski.
-
Haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu maskiga.
-
Vältige stressi ja järgige tervislikku eluviisi: magage piisavalt, olge füüsiliselt aktiivsed, jooge piisavalt vedelikke ja sööge täisväärtuslikku toitu.
Soovitused viirusnakkuste põdejatele
-
Haigestumise korral võtke ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga numbril 1220.
-
Haigena püsige kodus!
Mistahes haigusnähtude ilmnemisel jääge koju, kuni olete täielikult paranenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal avalikes kohtades. Kerged sümptomid tervel inimesel võivad riskirühma kuuluvatele inimestele kujuneda eluohtlikuks. Ärge andke haigestunud lapsi eakate hoolde ning vältige haigena väikeste laste hooldamist ja kokkupuudet riskirühma kuuluvate inimestega.
-
Haigena järgige rangelt käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel tellige eluks vajalik kontaktivabalt koju.
Kodune ravi ja isolatsioon
Enamik inimesi põevad viirusnakkust kergelt ning paranevad kodusel ravil. Ravi on toetav ja suunatud sümptomite leevendamisele:
- jooge piisavalt vedelikku,
- puhake ja andke kehale aega paranemiseks,
- palaviku (üle 38,5 °C) või halva enesetunde korral võib kasutada paratsetamooli, ibuprofeeni, deksketoprofeeni või aspiriini.
Kui teil esinevad COVID-19-le või gripile viitavad sümptomid (nt palavik, köha, kurguvalu, lihas- või peavalu, iiveldus) ning haigus kulgeb kergelt, püsige kodus vähemalt 5 päeva alates sümptomite algusest. Isolatsiooni võib lõpetada, kui olete olnud vähemalt 24 tundi palavikuta (ilma palavikualandajateta) ning hingamisteede sümptomid on taandumas.
Kui haigus kulgeb raskemalt või teil on immuunpuudulikkus, konsulteerige arstiga. Täpsemad soovitused viirusnakkuste koduseks raviks on toodud allolevas juhendis:
Seotud viited
Viimati uuendatud 06.04.2026
