Nõuded ravimuda ja -turba kvaliteedile ning jälgitavusele
1. septembril 2025 jõustus sotsiaalministri määrus nr 21, mis reguleerib balneoloogilistes protseduurides kasutatava loodusliku meremuda, järvemuda ja turba käitlemist. Terviseohutuse tagamiseks kehtestatud nõuded on välja töötatud avaliku sektori ja teadlaste koostöös.
Regulatsioon määratleb selged vastutusalad nii muda tootmises kui ka teenuse osutamisel, et kaitsta tarbijat ja väärtustada Eesti mudaravi traditsioone.
Miks on nõuded vajalikud?
Seni puudusid Eestis ühtsed ja kaasaegsed terviseohutuse kriteeriumid ravimuda ja -turba käitlemisele. Kuna tegemist on orgaanilise materjaliga, on see tundlik nii keskkonnasaastele kui ka valedele hoiutingimustele. Ravimuda ja -turvas on looduslikud ressursid, mille puhtus ning füüsikalis-keemilised omadused määravad protseduuri ohutuse ja mõju. Määrus kehtestab olulised piirangud ja kohustused, mida turuosalised peavad järgima.
Mis on balneoloogiline protseduur?
Määrus defineerib balneoloogilist protseduuri kui enesetunde parandamiseks mõeldud ravimuda või -turba välispidist kasutamist.
Ravimuda ja -turvas peavad olema maapõueseaduse alusel maavarana arvele võetud ning vastama kindlatele kvaliteedinäitajatele.
Muda ja turba tootja (kaevandaja) on terviseohutuse ahela esimene lüli. Tema ülesanne on tagada toorme vastavus nõuetele enne selle turule laskmist.
- Füüsikalis-keemilised näitajad: määrus seab täpsed piirnormid veesisaldusele, orgaanilise aine sisaldusele ja osakeste suurusele (nt mudas ei tohi olla üle 1,0 mm terasuurusega mineraalseid osakesi).
- Ohtlike ainete kontroll: tootjal peab olema ülevaade raskmetallide (Pb, Cd, Sn, Zn, Hg), naftasaaduste ja pestitsiidide sisaldusest maardlas. Need andmed ei tohi olla vanemad kui kümme aastat.
- Märgistamine: iga partii peab olema tuvastatav. Märgistusel või kaasasolevas dokumendis peab olema märgitud tootja info, kogus, kasutusjuhend, säilitamistingimused, säilivusaeg ning kaevandamise koht ja aeg.
Teenuseosutaja vastutab selle eest, et protseduuri ajal on muda ohutu ja säilitanud oma kvaliteedi.
Nii muda kui ka turvast tuleb hoida jahedas temperatuuril +4 °C kuni +15 °C. Kõrgem temperatuur on lubatud vaid vahetult enne protseduuri. Üle ühe tonni suuruseid koguseid tuleb hoida selleks ette nähtud hoidlas või mahutis.
Teenuseosutaja peab pidama täpset arvestust toorme päritolu (kaevandamise koht, tootja), koguste ning saabumise ja kasutuselevõtmise aja kohta.
Oluline on teada, et ravimuda ja -turba korduv kasutamine ning regenereerimine ei ole lubatud. Iga protseduuri jaoks tuleb kasutada uut ja puhast tooret.
Nii tootja kui ka teenusepakkuja on kohustatud kontrollima muda mikrobioloogilisi näitajaid vähemalt kord aastas. Partii kasutuselevõtul peab teenuseosutaja alati veenduma selle ohutuses.
Määrus sätestab piirnormid Escherichia coli, Clostridium perfringens´i ja Staphylococcus aureus´e bakterite sisaldusele. Kui näitajad ületavad piirnorme, tuleb tegevus peatada, selgitada välja saastumise põhjused ning vajadusel toode turult kõrvaldada ja teavitada Terviseametit.
Õigusaktid ja juhendid
Valdkonda reguleerib rahvatervishoiuseaduse § 17 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 21 „Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale“.
Kvaliteedinäitajate kontrolli teostamisel proovivõtu protseduuri lihtsustamiseks on koostatud balneoloogilistes protseduurides kasutatavast looduslikust mudast ja turbast või nende valmististest mikrobioloogiliste proovide võtmise juhend.
Viimati uuendatud 11.06.2026
