Suplusvesi
Nõuded supelrandadele, supluskohtadele ja suplusveele on kehtestatud sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale1“.
Määrus kehtestab nõuded suplusvee kvaliteedile, seirele, klassifitseerimisele ja hindamisele, profiilide koostamisele ning elanike teavitamisele.
Suplusvee kvaliteediga saab tutvuda avalikus andmebaasis.
Supluskoht – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnevat maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Ametlike supluskohtade nimekiri on leitav siit.
Suplusvesi – supluskohana tähistatud veekogu vesi, mis on suplejatele üheselt arusaadaval viisil tähistatud ja eraldatud, näiteks praktikas levinud veepinnal nähtavate poidega.
Suplushooaeg – ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. Samas võib supluskoha valdaja avada suplushooaja varem enne esimest juunit ja lõpetada hiljem peale 31. augustit. Ametlik suplushooaeg on kehtestatud selleks, et oleks tagatud (vähemalt ametlikes supluskohtades) veekvaliteedi kontrollimine ja ranna hooldamine perioodil, kui randades on tõenäoliselt kõige rohkem suplejaid.
Supluskoha asutamine – uue supluskoha rajamine. Supluskoha asutamiseks peab supluskoha valdaja esitama Terviseameti kohalikule regionaalosakonnale kirjaliku taotluse koos suplusvee eelmiste hooaegade suplusvee seire andmetega. Taotlus tuleb esitada vähemalt 2 kuud enne suplushooaja algust.
Suplushooaja avamine – olemasoleva ja nõuetele vastava supluskoha korrastamine ning suplusvee seire alustamine. Võimaldamaks supluskoha ohutut kasutamist, peab supluskoht olema enne suplushooaja avamist hooldatud ja korrastatud. Samuti tuleb alustada nõuetekohast suplusvee seiret.
Avalikkuse teavitamine – supluskohas peab olema suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta ning viited allikatele, kust on võimalik leida lisainfot. Terviseamet avalikustab oma veebilehel supluskohtade nimekirja, lisaks annab infot ka suplusvee kvaliteedi kohta.
Suplusvee vastavust nõuetele määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel.
Vee kvaliteeti kontrollitakse terve suplushooaja vältel 1. maist 31. augustini kõigis avalikes kui ka mõnedes mitteametlikes supluskohtades. Selle aja jooksul võetakse vähemalt 4 suplusvee proovi.
Suplusvee kvaliteeti hinnatakse kahe mikrobioloogilise indikaatornäitaja alusel: soole enterokkide ja Escherichia Coli (ehk E.coli) bakterite esinemise hulga alusel.
Suplusvee reostus – reostuse all mõistetakse nende kahe bakteri kehtestatud piirarvu ületamist (kasvõi 10 võrra) või mõne muu aine või jäätmete esinemist, mis võivad mõjutada suplusvee kvaliteeti (sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63).
Suplusvee lühiajaline reostus – eelpool toodud bakterite piirväärtuste ületamine, kuid mis ei mõjuta suplusvee kvaliteeti kauem kui umbes 72 tundi (selline olukord võib tekkida peale tugeva (hoo-)vihma esinemist).
Üheks oluliseks suplusvee kvaliteedi juhtimise meetmeks on suplusvee profiilid ehk andmestikud, mille eesmärgiks on tuvastada võimalikud reostusallikad ning nende mõju ennetamine ja vähendamine supluskohtadele.
Suplusvee profiil sisaldab erinevaid andmeid suplusvee ja supluskoha kohta, näiteks põhilisi andmeid supluskoha asukoha ja suuruse kohta, suplusvee füüsikalisi, geograafilisi ja hüdroloogilisi andmeid, potentsiaalseid reostuse allikad, sinivetikate, fütoplanktoni ja makrovetikate leviku hinnanguid, seirepunktide asukohti, suplusvee klassifikatsiooni ja palju muud.
Terviseamet koostöös omavalitsuste ja keskkonnajärelevalve asutustega koostab profiilid kõigile ametlikele supluskohtadele. Supluskoha valdaja on kohustatud lühikokkuvõtte suplusvee profiilist panema ülesse ka supluskohta.
Suplusvee profiilid A-N
Suplusvee profiilid P-V
Veebiseminar kohalikele omavalitusustele
Terviseamet korraldas 7. mail kohalikele omavalitsustele veebiseminari supluskohtadele esitatavatest nõuetest.
Seminaril tutvustati:
- nõudeid supluskohtadele, supluskoha asutamist ja hooaja avamist
- nõudeid suplusvee seirele, suplusvee kvaliteedi hindamisele ja klassifikatsioonile.
- suplusvee proovide võtmist
- suplusvee kvaliteedist teavitamist ja kommunikatsiooni
Keskkonnatervise infosüsteemi (KTI) tutvustus:
- KTI üldine tutvustus, kasutajakonto loomine ja sisselogimine
- Supluskoha valdaja andmed, supluskohtade andmed, proovivõtukohtade andmed ja nende lisamine, muutmine
- Suplusvee seirekalendrite koostamine
Veebiseminari slaidid ja KTI esitluse salvestus avaldatakse peatselt.
Ujulad ja veekeskused
Uus määrus ujulatele ja veekeskustele
01.09.2025 jõustus uus sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“, mis on vastu võetud rahvatervishoiu seaduse alusel. Uus määrus ajakohastab tervisekaitsenõudeid, mille eesmärk on ennetada terviseohte, parandada teenuste kvaliteeti, suurendada kasutajate ohutust ja vähendada terviseriske.
Olulised muudatused võrreldes varasema määrusega
- Kaotatakse vananenud ja liigsete piirangutega nõuded.
- Teenuseosutaja saab senisest suurema otsustusõiguse veeohutuse ja teenuse kvaliteedi tagamisel.
- Vetelpääste võimekuse nõuded kohandatakse vastavalt basseini eripärale.
Erinevalt varasemast ei sätesta uus määrus enam üksikasjalikke tehnilisi nõudeid vee ja basseinide puhastamise meetoditele, veetsirkulatsioonile ega ehituslikele tingimustele. Teenuseosutajal lasub suurem vastutus sobivate lahenduste valikul, et tagada ohutu keskkond ja puhas vesi. Veekvaliteedi ja kontrolli sageduse osas jäävad määruse nõuded samaks.
Uus määrus võimaldab teenuseosutajatel paremini leida vastavalt enda ujulale ja basseinile vastav puhastusmetoodika ning rakendada paindlikumalt kaasaegseid tehnoloogiaid.
Samas suureneb ka ujula omaniku vastutus: ujula ruumid, materjalid, basseini- ja basseinivee puhastamise meetodid ja tehnoloogiad peavad olema ohutud ja tagama basseinivee vastavuse kvaliteedinõuetele.
Korduma kippuvad küsimused
Üldnõuded ja ruumide ohutus
Uues määruses ei ole enam väga täpseid tehnilisi nõudeid (nt milline peab olema vee ja basseinide puhastamise meetod, veetsirkulatsioon või ehituslikud tingimused).
Teenuseosutajal lasub suurem vastutus sobivate lahenduste valikul, et tagada ohutu ja puhas vesi.
See tähendab, et:
- ruumides kasutatavad materjalid peavad vastama kasutusotstarbele ja sobima ujulatesse,
- pinnad peavad olema kergesti puhastatavad,
- basseini seinad ja põhi peavad olema veekindlad, tugevad ning desinfitseerimisele ja puhastamisele vastupidavad.
WC-d, riietus- ja duširuumid peaksid paiknema samas tsoonis ning pääs basseini võiks toimuda ainult läbi riietus- ja duširuumide.
Selline ruumilahendus soodustab, et inimesed peseksid end enne basseini minekut ning vajadusel pääseksid tualetti ilma „puhtast tsoonist“ lahkumata.
Ei pea. Basseini omanik saab ise otsustada. Oluline on, et oleks tagatud privaatsus, näiteks riietuskabiinide abil.
Ruumides peab olema:
- õige ventilatsioon,
- piisav valgustus,
- sobiv temperatuur ja niiskus,
- hea õhu liikumine.
Kõik vastavalt kehtivatele standarditele, mis tagavad tervisliku sisekeskkonna.
- Põrandapind, kus käiakse jalatsiteta või puhaste jalatsitega, peab olema libisemiskindel vastavalt standarditele (nt EVS-EN 15288-1:2018, DIN 51130 ja DIN 51097).
- Kasutada tuleb libisemiskindlaid põrandamaterjale.
- Põrandatel peab olema hea vee äravool põrandakallete ja äravoolutrappide kaudu.
- Abiks on ka ohutusmärgid, käepidemed ja karestatud pinnad.
- Atraktsioonid peavad olema ehitatud ja paigaldatud nii, et need oleksid turvalised ega põhjustaks vigastusi.
- Atraktsioone tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele.
- Kohapeal peavad olema selged ohutusreeglid ja teavitused (nt liutorude kasutusreeglid, lubatud inimeste arv ja vanus).
- Ohtlikke olukordi (kokkupõrked, libisemine jms) tuleb ennetada.
Basseinivee kvaliteet ja kontroll
Ei – uus määrus ei nõua enam basseini kohustuslikku tühjendamist kord aastas.
Basseini tühjendamine ning sellele järgnev puhastamine ja desinfitseerimine toimub vastavalt vajadusele – olenevalt basseini suurusest, olukorrast, kasutajate arvust, veepuhastustehnoloogiast ja veekvaliteedist.
Ei ole. Vee kvaliteedi (mikrobioloogilised ja keemilised näitajad) nõuded on samad, mis varem.
Veetemperatuur peab olema:
- koolibasseinis: +28 kuni +32 ºC
- väikelaste basseinis: +32 kuni +36 ºC
Täiskasvanute basseinidele enam täpset temperatuuri määratud ei ole.
Laboratoorsed analüüsid tuleb teostada vähemalt üks kord kuus.
Tulemused tuleb Terviseametile edastada esimesel võimalusel.
Iga päev, vähemalt 3 korda päevas (enne avamist, tööpäeva keskel ja lõpus), tuleb mõõta
- vee temperatuuri,
- pH-taset,
- vaba ja seotud kloori sisaldust.
Kõik tulemused tuleb dokumenteerida taasesitataval kujul.
Ei ole. Lisaks kloreerimisele võib kasutada ka teisi meetodeid, mis tagavad basseinivee mikrobioloogilise ja keemilise kvaliteedi. Kloreerimine on siiski kõige levinum, tõhusam ja soodsam viis, mis tagab kõige paremini vee mikrobioloogilise ohutuse.
Mitmetel muudel meetoditel on pigem lühiajaline mõju, mistõttu neid kasutatakse enamasti koos klooriga.
Enne uue meetodi kasutuselevõttu soovitab Terviseamet teha riskihindamise ning vajadusel lisada täiendavad kontrollimeetmed ja suurendada proovide võtmise sagedust.
- Värske vee kogus sõltub kasutajate arvust. Soovituslik on 30 liitrit iga külastaja kohta.
- Kui värsket vett liiga vähe juurde lisada, kogunevad basseinivette jääkained, mis halvendavad vee kvaliteeti.
- See vähendab ka desinfitseerimisainete (nt kloori) tõhusust ja koormab puhastussüsteemi.
- Mida enam jääkained kuhjub, seda keerulisemaks muutub basseinivee kvaliteedi tagamine ning lõpptulemusena võib see viia kogu basseini vee väljavahetamiseni.
Ei ole. Kui basseinis hoitakse kloorisisaldust normi piires, on see ohutu ja vajalik vee puhastamiseks.
Kloor jaguneb kahte liiki:
- vaba kloor – lisatakse vette ja see hävitab mikroobe,
- seotud kloor (klooramiinid) – tekib siis, kui kloor reageerib mustusega (higi, uriin, kosmeetika jms).
Just seotud kloor tekitab tihti tuntud „kloorihaisu“ ning on peamine põhjus silmade või hingamisteede ärrituseks. Seega ei ole kaebused tavaliselt tingitud liigse kloori lisamisest, vaid sellest, et basseinis on liiga palju mustust ja tekkinud on kloori jääkained.
Seetõttu on oluline külastajatel järgida hügieenireegleid ning ujulal tagada optimaalne kasutuskoormus, piisav veeringlus ja värske vee lisamine.
Kasutuskoormus ja personali nõuded
See tähendab, et tuleb jälgida ujulale ettenähtud kasutuskoormust, mis arvestab nii ujula suurust kui basseiniveepindala ühe kasutaja kohta. Samuti on vastavalt kasutuskoormusele valitud ujulasse veepuhastustehnoloogia ja toimub värske vee lisamine.
Basseini ei tohi lubada rohkem inimesi, kui on ette nähtud, sest liiga suur külastajate arv võib:
- halvendada veekvaliteeti,
- suurendada vigastuste ohtu ja
- raskendada päästmist.
Külastajate arvu saab reguleerida näiteks kindla arvu või ajaliste pääsmete väljastamisega, kappide arvu piiramise, koormuse hajutamisega päeva või nädala lõikes või muude meetmetega.
Kui basseinivee kvaliteet halveneb, võib üheks veekvaliteedi parandamise meetmeks olla ka kasutajata arvu vähendamine.
Ei pea olema riiklikku kutsetunnistust.
Kuidas teenuseosutaja vetelpääste võimekuse loob, on tema enda otsustada ja hinnata vastavalt osutatava teenuse, ujula ja basseini eripärale.
Oluline on, et ujula töötajad oleksid saanud piisava väljaõppe – seda võib teha kas asutusesiseselt või pädeva koolitaja juhendamisel. Koolituse läbiviimine tuleb dokumenteerida.
Basseinivee kvaliteet
Basseinivee kvaliteediga saab tutvuda avalikus andmebaasis.
Basseinivesi peab olema epidemioloogiliselt (nakkushaiguste levimise suhtes) ohutu ning keemiliselt kahjutu. Mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste ainete jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks vajab basseinivesi desinfitseerimist.
Basseinivee töötlemiseks kasutatakse mitmesuguseid desinfektsioonivahendeid, näiteks kloori, kloori ja osooni kombinatsiooni, broomi, ultraviolettkiirgust jm. Eestis on kõige levinum kloori kasutamine.
Iga päev tuleb mitu korda kontrollida vaba ja seotud kloori sisaldust basseinivees, samuti vee pH-taset, hägusust ja temperatuuri.
Vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algselt vette lisatakse ja millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge ning mis ei ole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ega silmade ärritust.
Seotud kloor on see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad näiteks higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiinideks. Just need tekitavadki nn kloorihaisu, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist.
Klooramiinid põhjustavad silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus.
Lisainfo:
Basseinivee laboratoorseid uuringuid tehakse vähemalt kord kuus, mille põhjal antakse hinnang basseiniveele.
Koostatud hinnangud vee kvaliteedile ei arvesta ujulas kohapeal määratavate igapäevaste seotud ja vaba kloori, pH ning vee hägususe tulemusi.
Juhul kui veekvaliteet ei vasta nõuetele kasvõi ühe näitaja osas, peab ujula koheselt rakendama meetmeid veekvaliteedi parandamiseks.
Vee terviseohutuse infosüsteem (VTI)
Koostöös veekäitlejatega koondab Terviseamet veekäitlejate kohta andmed vee terviseohutuse infosüsteemi, mis aitab järelevalveametnikel, joogiveekäitlejatel, ujulaomanikel ja supluskohtade valdajatel paremini hallata veega seotud riske.
Kõigil tarbijatel on võimalik ujulate ja suplusvee kvaliteediga tutvuda avalikus andmebaasis.
Vee terviseohutuse infosüsteem põhineb sotsiaalministri 27.08.2025. a määrusel nr 44 "Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus".
Viimati uuendatud 15.05.2026
