Kas perearst või EMO?
Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või pereõde Sinu perearstikeskuses.
Haiglate erakorralise meditsiini osakonna (EMO) fookuses on raskes seisundis patsiendi kiirdiagnostika ja ravi alustamine. EMOsse minge juhul, kui kahtlustate, et teie või lapse tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Võrreldes EMOga, kus isepöördujate keskmine ooteaeg ületab nelja tundi, saab visiiti perearsti ja pereõe juurde planeerida. Samuti on võimalik saada visiidi ajal perearstikeskuses rohkem teavet oma haiguse olemuse ning profülaktika kohta.
Eesti Perearstide Selts ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts on koostanud infolehed, mis aitavad otsustada, kas minna abi saamiseks perearsti vastuvõtule või EMOsse.
Infolehed:
Helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 või pöörduge perearsti vastuvõtule, kui esineb:
- Keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu: pea-, liigese-, alaselja-, kõrva-, kurgu-, kõhuvalu.
- Väiksem trauma/õnnetus: trauma, millega ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju muutust ega liikuvuse piiratust, putukahammustus (sh puugihammustus).
- Verejooks: veri väljaheites, verekiud rögas, sagedased ninaverejooksud.
- Kergemate haiguste ägedad seisundid: külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin või helid kõrvus, eritis kõrvast, krooniliste haiguste ägenemine.
- Nahapõletiku korral: nahaaluskoe mädanikud (paise, mädamuhk), nahapõletik, kroonilised haavandid, herpes.
- Meeleoluhäirete korral: depressioon (masendus, meeleheide, huvipuudus ümbritseva suhtes) ärevus ja unehäired, käitumis-ja sõltuvusprobleemid.
- Mürgistusnähud: mürgistusnähtude või kahtluse korral küsi nõu mürgistusteabekeskuse infotelefonilt 16662, mis töötab 24/7 või loe infot mürgistuste kohta põhjalikumalt www.16662.ee.
Pöörduge erakorralise meditsiini osakonna poole:
- Tugeva ja äkki tekkinud valuga: suruv või pigistav rindkerevalu, äkki tekkinud tugev ja piinav peavalu, talumatu kõhuvalu korduva oksendamisega, talumatu ravimitele allumatu valu.
- Trauma või õnnetuse korral: värske traumaga, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või tugevalt paistes, võõrkehaga hingamisteedes, seedetraktis vmt. Samuti haavade, luumurdude, põletuse, söövituse, mürgistuse või loomahammustusega.
- Ägeda verejooksuga: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha.
- Ägedate seisundite korral: insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus.
- Äärmusliku nõrkuse ja jõuetusega.
- Kui on palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik; kõrge palavik eakal inimesel, kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
- Hingelduse, õhupuuduse, raske astmahoo korral (hingamisraskus vilistava väljahingamisega).
- Ägeda allergilise reaktsiooniga, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt.
- Uriinipeetusega (kusepõis ei tühjene korralikult).
- Kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäirete või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäiretega, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus.
- Tromboosikahtlusega – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks.
- Ägedate nahapõletikega: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik ja vigastatud piirkonnas kiiresti (tundidega) leviv turse (ulatuslik paistetus).
- Psüühikahäiretega, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.
Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:
- näiliselt tervel inimesel tekkis teadvuse kaotus, teadvusehäire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;
- abivajajal on järsku tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;
- abivajajal on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevene pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti soovituste järgimist;
- abivajajal on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;
- esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired;
- on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;
- esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;
- abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;
- näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;
- abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast mida ei taastu inimesel hingamine, teadvus;
- esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa seista püsti või liigutada kätt/jalga või sellele toetuda;
- tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;
- abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired.
Viimati uuendatud 07.04.2026
