Mis on kosmeetikatoode?
Kosmeetikatoodete määruse järgi on kosmeetikatoode aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks.
Kosmeetikatoodete nõuetele vastavuse sh terviseohutuse eest vastutavad tootja, importija ja levitaja.
Mis ei ole kosmeetikatoode?
Kui tootel on mõni muu kasutusviis, -eesmärk või -otstarve, siis võib olla tegemist mõnda muusse tooteliiki määratletud tootega. Näiteks biotsiidiga juhul, kui on tegemist desinfitseeriva, putukaid tõrjuva või peletava vahendiga, mis kantakse nahale. Kui tootel aga esinevad meditsiinilised ehk raviomased väited, samuti kui aine või segu on mõeldud süstimiseks, võib olla hoopis tegemist kas ravimiga või meditsiiniseadmega.
Nõuanded ja soovitused tarbijale
- Tutvu hoolikalt kosmeetikatoote märgistusel oleva infoga;
- tutvu põhjalikult kosmeetikatoote koostisosade loeteluga;
- veendu, et kosmeetikatoote säilimisaeg ei ole möödas;
- küsi julgelt müüjalt kosmeetikatoote kohta lisainfot;
- järgi hoidmisel ja kasutamisel kosmeetikatoote kasutusjuhist, hoiatusi ja ettevaatusabinõusid;
- kui kosmeetikatoode on tekitanud terviseprobleeme, siis pöördu kindlasti arsti poole ja teavita Terviseametit.
Märgistus
Selleks et tarbija saaks valida endale kosmeetikatooteid teadlikult, märgitakse kosmeetikatoodetele selle nimetus, kasutusotstarve, kasutusviis, vajadusel ettevaatusabinõud kosmeetikatoote ohutuks kasutamiseks, koostis, säilimistähtaeg ja vajadusel säilitamistingimused, vastutava isiku andmed, kes on üldjuhul EL-is tootja või Euroopa Ühenduse turule importija, toote partiinumber, triipkood ja toote omadused.
Loe lähemaltSäilivusaeg
Kosmeetikatoote minimaalne säilimistähtaeg on ajavahemik, mille jooksul toode säilitab talle omistatud toime ja on tarbimisel ohutu, juhul kui toodet hoitakse avamata tootepakendis ja tootja ettenähtud tingimuste juures.
Levitaja kohustus on kontrollida enne kosmeetikatoote turul kättesaadavaks tegemist, et selle minimaalne säilivusaeg, kui see on kohaldatav (kosmeetikatooted minimaalse säilimistähtajaga alla 30 kuu), ei ole lõppenud.
Loe lähemaltKoostis
Kosmeetikatoote koostist on tähtis teada selleks, et teadlikult valida endale kosmeetikatooteid.
Juhul kui inimene on ühe või teise aine suhtes allergiline ja teab sellest, siis saab ta kokkupuudet nende ainetega vältida ja kasutada selliseid kosmeetikatooteid, milles neid aineid ei ole.
Igal kosmeetikatoote koostisosal on üks või mitu otstarvet, ehk funktsiooni kosmeetikatoote retseptuuris.
Loe lähemaltPäikesekaitsetooted
Kuna reisitakse järjest rohkem ning külmal ja pimedal ajal eelistatakse just päikeselisi maid, siis tasub arvesse võtta Euroopa Komisjoni soovitusi päikesekaitsetoodete mõju kohta.
22. septembril 2006 võeti vastu ja avaldati EL-i Teatajas Euroopa Komisjoni soovitus päikesekaitsetoodete mõju ja sellega seotud teabe kohta. Soovitus on antud nii tootjatele päikesekaitsetoodete ühtlustatud märgistuseks kui ka tarbijatele sobivate toodete valikuks.
Päikesekiirgus koosneb muu hulgas (lühemast lainepikkusega 290–320 nanomeetrit) ultraviolettkiirguse B-osast (edaspidi „UVB-kiirgus") ja (pikemast lainepikkusega 320–400 nm) ultraviolettkiirguse A-osast (edaspidi „UVA-kiirgus"). UVB-kiirgus on peamine vähiriskitegur ning nahapõletuse ja punetuse tekitaja. UVA-kiirgus on naha enneaegse vananemise põhjustaja. Uuringud on näidanud, et ülemäärane kokkupuude nii UVB- kui ka UVA-kiirgusega avaldab mõju keha immuunsüsteemile.
Euroopa Komisjon soovitab valida päikesekaitsetooted, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest.
UVA-kaitsefaktor moodustab 1/3 märgitud päikesekaitsefaktorist. Kaitse UV-kiirguse eest ei suurene oluliselt, kui toote päikesekaitsefaktor on suurem kui 50. Oluline on saavutada päikesekaitsefaktori tooteinfos märgitud kaitsetase.
Päikesekaitsetooteid tuleb kasutada tihti ja korduvalt, koguses 2 mg/cm² naha kohta, mis võrdub kuue teelusikatäie (ehk ligikaudu 36 g) nimetatud tootega keskmise täiskasvanu keha kohta. Tavaliselt tarbijad nii suurt kogust ei kasuta.
Juuksevärvid
Euroopa Liit on kõige ohutum juuksevärvide turg maailmas. Samas sisaldavad need tooted paljusid kemikaale ja võivad põhjustada allergilist reaktsiooni.
Kõik Euroopa Liidus turustatavad juuksevärvid peavad vastama kosmeetikatoodete määrusele, milles on loetletud nende koostises lubatud ja keelatud värvained. Üle 100 värvaine on tunnistatud ohutuks ja neid tohib kasutada. Keelatud on üle 180 koostisaine.
Seaduse kohaselt peavad kosmeetikatootjad tagama, et enne müümist on teaduslikult hinnatud toodete ohutust. Tootjad peavad esitama hindamiseks vajaliku teabe Euroopa ametiasutustele kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu tõendamaks, et tootes kasutatud aine ei tekita terviseriske. Komisjoni teaduskomiteed hindavad riski.
Juuksevärvide erinevused
Ajutiste ja poolpüsivärvidega muudetakse juuksevärvi ajutiselt. Need katavad juuksekarva ja pestakse šampooniga välja.
Püsivärvid taluvad šampooni paremini ja värv kasvab välja aja jooksul. Värvid ei kata juuksekarva, vaid juuksevärv tekib keemilise reaktsiooni tulemusena, sageli vesinikperoksiidi toimel. Püsivärvid moodustavad 70–80% Euroopas müüdavatest värvitoodetest.
Teine erinevus oleneb saadavast värvusest: tumedate toonide juuksevärvid sisaldavad rohkem kemikaale kui heledate toonide värvid. Seega puutub kasutaja tõenäoliselt kokku suurema koguse kemikaalidega.
Allergiarisk on väiksem, kui värvida mitte kogu pead, vaid ainult osa juukseid, näiteks salkudena. Sellisel juhul satub nahale vähem juuksevärvi.
Lisainfot juuksevärvides kasutamiseks keelatud ja piiratud ainete kohta saab Euroopa Komisjoni veebilehelt.
Hambavalgendustooted
Hambavalgendustoodetele on kosmeetikatoodete määrusega (lisa III p.12) sätestatud piirangud, mille kohaselt
- saab tarbijale müüa kuni 0,1% sisaldusega või vabaneva vesinikperoksiidiga hambavalgendustooteid,
- 0,1%–6% sisaldusega või vabaneva vesinikperoksiidiga hambavalgendustooteid võib müüa üksnes hambaarstidele ning
- üle 6% sisaldusega või vabaneva vesinikperoksiidiga hambavalgendustooteid ei tohi turul olla.
Piiripealsed tooted
Piiripealsed tooted on sellised tooted, mille puhul ei ole üheselt selge, millisesse tooterühma need kuuluvad, ning sellest tuleneb ka ebaselgus tootele kohaldatavate õigusaktide osas. Turujärelevalve seisukohast on aga oluline toote ja sellele kohalduvate nõuete selge määratlemine.
2008. aastast tegutseva piiripealsete toodete määratlemise eksperttöörühma ülesanne on piiripealsete toodete määratlemine vastavalt kehtivale seadusandlusele. Toote määratlemisel lähtub eksperttöörühm Euroopa Komisjoni väljatöötatud/avaldatud juhistest, kus piiripealsete toodete juhtumite määratlemisele on antud selgitavad suunised. Määratlemisel võetakse arvesse tootjapoolset toote määratlust ning omadusi (sh otstarve, koostis, kasutusjuhis, manustamisviis, märgistus, väited jne). Eksperttöörühma liikmete arutelu käigus määratletakse toode konkreetse tooteliigi hulka (nt ravim, veterinaarravim, taimekaitsevahend, biotsiid, detergent, toidulisand, meditsiiniseade, kosmeetikatoode, kemikaal, mänguasi, toode jne).
Tooteid määratletakse juhtumipõhiselt ja abiks on vastavad Euroopa Komisjoni juhendid.
Soovimatu mõju
„Soovimatu mõju" on ebasoodus mõju, mille on inimeste tervisele põhjustanud kosmeetikatoote kasutamine tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes. „Tõsine soovimatu mõju” on soovimatu mõju, mille tagajärg on ajutine või püsiv talituslik häire, puue, haiglaravile suunamine, kaasasündinud väärareng, otsene risk elule või surm.
Tõsisest soovimatust mõjust teatamist reguleerib kosmeetikatoodete määruse artikkel 23. Tõsisest soovimatust mõjust teatamine on kohustuslik alates 11. juulist 2013.
- Tõsise soovimatu mõju korral teavitavad vastutav isik ja levitajad viivitamata sellest ja kõigist võetud parandusmeetmetest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus tõsine soovimatu mõju ilmnes.
- Eestis on kosmeetikatoodete valdkonna pädev riigiasutus Terviseamet.
- Info tõsisest soovimatust mõjust edastatakse Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ICSMS süsteemi kaudu.
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009/EÜ kosmeetikatoodete kohta loob aluse kosmeetikatoodete kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust (TSM) teatamise ühiseks lähenemiseks Euroopa Ühenduses.
- Andmed tõsisest soovimatust mõjust ja soovimatust mõjust on osa kosmeetikatoote ohutuse aruandest.
- Kosmeetikatoodete määruse artikli 23 rakendamise hõlbustamiseks ja tõsisest soovimatust mõjust (TSM) harmoneeritud teavitamise ja selle menetlemise protseduuri juurutamiseks töötas Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega ja tööstusega välja suunised tõsisest soovimatust mõjust teatamise kohta.
Rohkem infot leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt. Soovimatu mõju puhul palume pöörduda Terviseameti poole (telefon 794 3500, e-post: [email protected]).
Soovimatu mõjude vormid asuvad Euroopa Komisjoni veebilehel.
Seotud viited
Viimati uuendatud 04.11.2025
