Terviseamet kutsub üles lähtuma teaduspõhisest infost ning jätma ebapädevate inimeste antud nõu tähelepanuta.
Miks on K-vitamiini manustamine oluline?
K-vitamiini defitsiit võib põhjustada eluohtlikke hemorraagiaid ehk beebil tekivad verejooksud, sealhulgas ajuverevalumid.
K-vitamiinil on kaks vormi: vitameer K₁ ehk füllokinoon, mille allikaks on söök, ja vitameer K₂ ehk menakinoon, mida toodavad soole bakterid.
Suhteline K-vitamiini puudulikkus on KÕIKIDEL vastsündinutel, sest platsenta kaudu see vitamiin looteni efektiivselt ei jõua ja nad tulevad ilmale oluliste K-vitamiini tagavaradeta. Kuivõrd imikud ei söö tavatoitu, siis ka toidust nad K-vitamiini ei saa ning neil pole sünni hetkel soole baktereid, et sealt K-vitamiini saada.
Niisiis on K-vitamiin vajalik verejooksude ennetamiseks ning Eestis kasutatakse profülaktikaks vitamiini sünteetilist varianti fütomenadiooni. Sõna „sünteetiline“ ei tähenda, et see on inimese tervisele ohtlik.
Milliseid valeväiteid Merle Martinsoni arvamuslugu sisaldab?
Väide 1: K-vitamiini süstimine vastsündinutele ei ole vajalik ja võib olla kahjulik
Tegelikkus:
K-vitamiini süstimine on lapse tervise ja terve tuleviku huvides eluliselt vajalik. Erinevatel põhjustel esineb vastsündinutel K-vitamiinidefitsiiti 81 korda sagedamini kui täiskasvanutel. K-vitamiini puudus võib põhjustada ajuverejookse.
Rinnapiima K-vitamiinisisaldus (1–4 μg/l) on ebapiisav, et tagada vastsündinute vajadus (2–2,5 μg/kg päevas). Ka seedetrakti bakterite arv pole piisav, et sünteesida vajalikku vitamiini kogust.
K-vitamiini sünnijärgset süstimist soovitavad kõik suured erialaorganisatsioonid, seal hulgas Eesti Perinatoloogia Ühing, Maailma Terviseorganisatsioon jm.
Kuigi artiklis väidetakse, et haiglas pakutav K-vitamiin on „keemiline kahtlane kraam“, siis kasutatava fütomenadiooni mõju on korduvalt ja süstemaatiliselt uuritud ning ei ole leitud märkimisväärseid kõrvaltoimeid ega ohte seoses K-vitamiini manustamisega.
Eestis on vastsündinute ja imikute veritsuse ennetamiseks ja raviks kasutusel fütomenadioon 2 mg/0,2 ml. Ravimpreparaadis on fütomenadioonile lisaks abiained: glükohoolhape, letsitiin, naatriumhüdroksiid, soolhape ja vesi.
ABIAINED K-VITAMIINI ANNUSES
Fütomenadiooni preparaatides kasutatakse abiainetena mitmeid ühendeid, et tagada ravimi stabiilsus, lahustuvus ja efektiivne manustamine.
Kokkuvõte
Kõik abiained – glükohoolhape, letsitiin, naatriumhüdroksiid, soolhape ja vesi – täidavad olulisi tehnoloogilisi funktsioone fütomenadiooni preparaatides. Need ained on valitud nii, et need oleksid ohutud ka kõige tundlikumatele patsientidele, sealhulgas vastsündinutele. Kasutatavad kogused on väga väikesed ning ei avalda kahjulikku mõju lapse tervisele. Ravimite koostisained läbivad range kontrolli ning vastavad ohutuse ja efektiivsuse osas rahvusvahelistele standarditele.
Väide 2: Nabanööri lõikamisega viivitamine parandab rauavarusid ja toetab närvisüsteemi arengut
Tegelikkus:
Raud ei ole K-vitamiin.
Kuigi 1–3 minutiline viivitus suurendab hemoglobiinitaset 10–20% võrra, ei välista see K-vitamiini profülaktikat.
Haigusjuhtumite analüüs näitab, et isegi optimaalse sünnituskäitumise korral (viivitatud nabanööri lõikamine, rinnaga toitmine) võib K-vitamiini puudus põhjustada eluohtlikke hemorraagilisi tüsistusi.
Seega ei aita nabanööri lõikamisega viivitamine ära hoida K-vitamiini defitsiidist tulenevaid tervisehädasid ning K-vitamiini manustamist ei saa sellega asendada.
Väide 3: Enne K-vitamiini manustamist tuleks teha vereanalüüs, kas seda on vaja või mitte
Tegelikkus:
Proovivõtul põhinev lähenemine ei ole efektiivne, sest kliinilised sümptomid (nagu hemorraagia) tekivad alles defitsiidi kriitilises faasis. Sünnitusmajas tehtud analüüsid ei ennusta K-vitamiini taset mitu nädalat hiljem.
Hiline K-vitamiinidefitsiit avaldub 2–12 nädala vanustel lastel, kusjuures 50%-l juhtudest esineb ajuverejookse.
HOIATAV LUGU EESTIST: K-vitamiinist keeldumine viis vastsündinu hilise hemorraagilise tõveni ja beebil tekkis ajuverejooks
Tähtaegselt sündis poisslaps, kelle vanemad olid terved ning beebi sai Apgari hindeks 9/9.
Lapse sünnikaal oli 3258 grammi ja pikkus 51 cm. Tema seisund sünnitusmajas oli rahuldav ning ta lubati koju juba 7. elutunnil.
OLULINE: Ema keeldus lapse kaitsesüstidest (tuberkuloos, B-hepatiit) ja K-vitamiinist.
Esimene elukuu möödus lapsel normaalselt, kõrvalekaldeid ei esinenud. Ta oli rinnapiimatoidul ja kaalus viiendal elunädalal 4200 g.
Kui laps oli 1 kuu ja 5 päeva vanune, tekkis parema küünarvarre piirkonda hematoom. Järgmisel päeval lisandus ninaveritsus. Sama päeva lõunast hakkas laps oksendama ja oli loium kui tavaliselt.
Kaks päeva hiljem hospitaliseeriti laps Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonda, sest oksendamine jätkus ning ka loidus süvenes. Periooditi oli laps ülierutatud, lihastoonus tõusis, kõõlus- ja periostaalrefleksid elavnesid ning esines vaatehalvatus paremale.
Patsiendil avastati mitu erinevat ajuverejooksu, mis olid nähtavad aju-uuringutel (KT ja MRT). Samuti esinesid tal verehüübimise häired.
Tabel. Hüübimisnäitajatest olid pikenenud aktiveeritud partsiaalse tromboplastiini aeg (APTT) ja INR üle nelja korra; V, VII ja IX hüübimisteguri tase oli madal. Pärast K-vitamiini ja VKP manustamist analüüsid normaliseerusid. INR ja protrombiini aja kiire normaliseerumine pärast K-vitamiini manustamist kinnitas diagnoosi.
Eelnevast lähtudes oli lapsel tegemist K-vitamiini defitsiitsusest tingitud ajuhemorraagiaga ehk vastsündinu hilise hemorraagilise tõvega.
Tasub mõista, et suremus hilise KVDH (K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia) korral on 15–30% ja 40%-l ellujäänutel on jäävad neuroloogilised kahjustused.
Veelgi olulisem - haiguse ennetamiseks piisab enamasti 1 mg K-vitamiini manustamisest intramuskulaarselt. Seega võib see üks süst päästa teie lapse elu!
Mis on K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia ehk KVDH?
Varane KVDH esineb esimesel elupäeval 6–12%-l nendel vastsündinutel, kelle ema on raseduse ajal tarvitanud K-vitamiini metabolismi mõjutavaid ravimeid (varfariin, antikonvulsant fenütoiin, tuberkuloosivastased ravimid: rifampitsiin, isoniasiid) ja kes pole saanud K-vitamiini profülaktikat.
Klassikaline KVDH avaldub enamasti esimesel elunädalal, on tavapärasemalt vastsündinutel, kelle seisund sünni järel on häiritud ning kellel on toitmisraskused.
Kliiniliselt avaldub see seedetrakti verejooksuna, harvem ajuverevalumitena. Esinemissagedus kirjanduse andmetel on 0,25–1,5% kõigi vastsündinute kohta ja kuni 0–0,44% eelnevalt tervete vastsündinute kohta.
Hiline KVDH kujuneb esimestel elukuudel: pärast 8. elupäeva kuni 6. elukuuni, kõige sagedamini 4.–8. elunädalal, harva pärast 12. elunädalat. Hiline KVDH on raske haigus, mis ohustab eeskätt rinnapiimatoidul olevaid imikuid esimestel elukuudel, kes pole saanud adekvaatset K-vitamiini profülaktikat. Intrakraniaalne hemorraagia esineb selle vormi puhul 30–63%-l juhtudest. Tihti eelnevad ajuhemorraagiale nn ohusümptomid: hematoomid nahal, seedetrakti verejooks, ninaverejooks, naba veritsus, hüübimatus kirurgiliste protseduuride (nt circumcisio) ja lihasesiseste süstide järel. Umbes pooltel nendest imikutest esineb maksahaigus või mõni malabsorptsiooni sündroom. Suremus hilise KVDH korral on 15–30% ja 40%-l ellujäänutel on jäävad neuroloogilised kahjustused.
Vaata lisaks:
Prophylactic vitamin K for vitamin K deficiency bleeding of the newborn
K-vitamiini manustamine vastsündinule (ITK)
Artikli valmimisele on kaasa aidanud dr Piret Rospu.
Kasutatud on Eesti Arsti artiklit vastsündinud beebi hemorraagiast, mis tekkis K-vitamiini defitsiidi tõttu.
