Haigustekitaja
Sügeliste tekitajaks on parasiit – sügelislest (Sarcoptes scabiei var. hominis). Pärast nahale sattumist tungib lest naha pindmisesse kihti, kuhu ta uuristab 0,5–1 cm pikkuse käigu ja muneb sinna munad.
Nakkusallikas
Sügelislestad levivad inimeselt-inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Lestad kanduvad nahalt nahale küllaltki kiiresti.
Levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese aja jooksul pärast nendega kokkupuudet. Eriti nakkavad on koorik- ehk norra sügelised, seda just suure lestade hulga tõttu nakatunu nahas.
Nakatamisohtlik periood kestab seni, kuni ravi on hävitanud lestad ja munad – tavaliselt pärast ühte või kahte ravikuuri (ravikuuride vahe on üks nädal).
Levimine
Levik on ulatuslik. Sügelised levivad endeemiliselt arengumaades. Haigus võib tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isikliku hügieeni tasemest.
Peiteperiood
Esmakordselt nakatunud isikul on peiteperiood 2–6 nädalat enne sügelemise teket.
Varem sügelisi põdenud isikul tekivad sümptomid korduva ekspositsiooni järel 1–4 päeva jooksul.
Haigusnähud
Klassikalised sügelised
Nahale tekib iseloomulik sügelev lööve, mis paikneb sagedamini sõrmede vahel, randmete ja küünarnukkide sisepindadel, kaenla- ja vööpiirkonnas, suguelunditel ning istmikul. Naistel võib lööve esineda ka rindadel ja nibudel. Imikutel võib lööve haarata ka pea ja kaela piirkonda, peopesasid ning jalataldu. Sügelemine on intensiivne ja väljendub eriti tugevasti öösiti.
Kooriksügelised ehk norra sügelised
Väga nakkav sügeliste vorm, mille korral on nakatanu nahas väga suur lestade hulk.
Seda haigusvormi esineb sagedamini immuunpuudulikkusega inimestel ja eakatel. Haigus võib kulgeda üldise dermatiidina, mida iseloomustavad koorikulised sõlmekesed, naastud peopesadel ja labajalgadel ning üle kogu keha sh suurte nahavoltide piirkonnas, tuharatel ja peanahal. Harvem esineb psoriaasitaolist ja eksematoosset löövet koos naha punetusega ning sügelemine võib olla vähene või sootuks puududa.
Diagnoosimine
Enamikul juhtudest diagnoositakse sügelised tüüpilise nahalööbe ja kaebuste alusel. Diagnoosi panekut võivad raskendada tugevalt ärritunud nahk ja ulatuslikud kratsimisjäljed. Mõnikord on sügelisi keeruline eristada nahapõletikust, nõgesetõvest või putukahammustustest. Sügelisi diagnoosib perearst või nahaarst.
Laboridiagnostika
Laboratoorseks kinnitamiseks võetakse uuringumaterjal sügelislesta käigu kohalt, skarifitseerides ehk kergelt koorides nahka. Mikroskoopilisel uurimisel nähakse sügelislesta, tema mune või väljaheiteid.
Ennetamine ja tõrje
Kõige efektiivsem tõrjemeede on nakatunud isiku ravimine.
Ravi
Kasutatakse nahale määritavaid ravisalve. Ravimid on saadaval apteegi käsimüügiravimina.
Lisainfo
Nakatunu isoleerimine
- Nakatunu eraldatakse kollektiivist kuni ravi lõppemiseni.
- Hospitaliseeritud või hooldusel viibivad isikud isoleeritakse 24 tunniks alates ravi algusest.
- Varem haigega kokkupuutunud isikud ravitakse profülaktiliselt (perekonnas, hooldekodus, koolis jm).
- Nakatunuga kokkupuutuvad isikud (tervishoiutöötajad, hooldajad jm) kasutavad ühekordset kaitsekitlit või kaitsepõlle koos kätistega ning ühekordseid kaitsekindaid.
Dekontaminatsioon
Pesemine, desinfitseerimine ja kuivatamine.
Esemed ja riided, mida nakatunu on kasutanud 48 tunni jooksul enne ravi, tuleb dekontamineerida.
Nakkusohtlik pesu, mis saadetakse pesumajja:
- tuleb paigutada isesulavasse kotti (kott sulab ≥ +90°C juures),
- transpordi ajaks panna isesulav kott eraldi kilekotti vastavalt asutuse sisekorrale.
Aluspesu ja voodipesu
- Pärast sügeliste diagnoosi püstitamist, tuleb kogu kasutatud voodipesu (sh padjapüür, voodilina, tekk, voodikate) vahetada ja pesta.
- Riiete pesemistemperatuur peab olema ≥ +60°C, temperatuuri hoida 10 minutit.
- Kõik kasutatud rätikud ja pesulapid tuleb pesta.
- Sama tegevust korrata pärast sügeliste ravi lõppu.
Riided ja isiklikud asjad
- Kõik pestavad isiklikud esemed, mida on kasutatud nakatumisele eelneva nädala jooksul, tuleb pesta.
- Kui haige riided saadetakse pereliikmega koju, soovitada neid enne pesemist kodus hoida eraldi teistest esemetest ja riietest ning käsitleda neid kinnastega.
- Riiete pesemistemperatuur peab olema ≥ +60°C, temperatuuri hoida 10 minutit.
- Kapis ja sahtlis olevaid riideid ja isiklikke esemeid, mida nakatunu ei ole eelneva nädala jooksul kasutanud, ei ole vaja pesta või desinfitseerida.
- Mittepestavad esemed (jalanõud, mantlid jm), mida nakatunu on kasutanud eelneva nädala jooksul, sulgeda kilekotti ja hoida toatemperatuuril 7 päeva.
- Niisked esemed tuleb enne kotti panemist kuivatada.
- Nakatunu isiklikud ja avatud kreemid, õlid, vedelikud tuleb ära visata.
- Isiklikud kosmeetikavahendid sulgeda kilekotti ja hoida 14 päevatoatemperatuuril.
- Nakatunu peab magama eraldi voodis ja kasutama individuaalseid esemeid (hügieenitarbed, rätikud jne).
- Kõik eelneva nädala jooksul nakatunuga kokkupuutunud esemed ja riided, sealhulgas voodiriided, pesta pesumasinas ≥ +60 °C juures, temperatuuri peab hoidma 10 minutit.
- Esemeid ja riideid, mida ei saa pesta, hoida 7 päeva värske õhu käes või eraldi kotis/karbis toatemperatuuril 7 päeva.
- Kõik riided ja esemed peavad olema kuivad.