Haigustekitaja
Haigustekitajaks on Flaviviridae sugukonda, Flavivirus perekonda kuuluv RNA arboviirus (arthropod-borne virus). Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alam-tüüpi, mis on samuti määratud Eestis: Kesk-Euroopa, Siberi ja Kaug-Aasia alam-tüübid.
Nakkusallikas
Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad.
Levimine
Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viiruste ülekandmiseks piisab mõni tundi alates puugi kinnitumisest, kuna asuvad puugi süljenäärmetes. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik (v.a emalt lootele haiguse ägedas faasis).
Peiteperiood
Peiteperiood on 7–10 päeva (kuni 28 päevani) peale puugihammustust. Piimaga nakatumise korral 4–7 päeva.
Haigusnähud
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud.
Jääknähte esineb 26–46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.
Puukentsefaliit võib kuni 2% juhtudest lõppeda surmaga (Euroopas levinud alamtüübi viiruse korral).
Ennetamine
a) mittespetsiifiline profülaktika
Puugihammustuse vältimiseks
Kandke heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Püksisääred toppige sokkide või kummikute sisse.
Kasutage putukatõrjevahendeid.
Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollige kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud
- Katsuge puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.
- Kui ise puuki kätte ei saa, siis pöörduge abi saamiseks arsti poole.
- Ärge haarake puugist väga kõvasti kinni, hoiduge tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
- Võtke puugist kinni võimalikult pea lähedalt, võimalusel kasutage peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikutage ettevaatlikult.
- Peske hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.
- Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, siis otsige abi arstilt.
- Kindlasti rääkige arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest!
b) spetsiifiline profülaktika
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele.
Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused revaktsineerimise kohta:
- esimene revaktsineerimine 3 aastat pärast 3. doosi
- edasine revaktsineerimine:
- <50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem
- 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem
- >60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem
Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.
Ravi
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse toetavalt sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Diagnoosimine
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.