Haigustekitaja
Haigustekitajaks on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis on retroviiruste sugukonda ja lentiviiruste perekonda kuulub RNA viirus. Viirusel on kaks erinevat seroloogilist, kuid ühesuguste epidemioloogiliste omadustega tüüpi – HIV-1 ja HIV-2.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene. Nakatamisoht on suurim esimeste kuude jooksul pärast haigusnähtude ilmumist. Ravimata haige võib teisi nakatada eluaeg. Eduka ravi korral on nakkuse edasikandumise risk väga madal.
Levimine
Haigustekitajad levivad nakatunud inimeselt tervele:
- seksuaalsel teel (kokkupuutel seemnevedeliku, eelseemnevedeliku, tupevedeliku, pärakusekreedi ja menstruaalverega);
- kokkupuutel verega (torke- ja lõikehaavade kaudu, tätoveerides, augustades ning viirusega kokku puutunud nõelaga süstides);
- emalt lapsele (raseduse, sünnituse ning rinnapiimaga toitmise ajal);
- vereülekande ja/või organisiirdamise käigus.
Selleks, et nakkus vereülekande või organisiirdamise käigus levida ei saaks, on valdkond Eestis rangelt kontrollitud. Viirus ei levi õhu, vee ega putukate kaudu.
HIV-nakkuse riskirühmadesse kuuluvad:
- narkootikume süstivad või süstinud inimesed;
- prostitutsiooni kaasatud inimesed;
- meestega seksivad mehed;
- eelpool nimetatud inimeste seksuaalpartnerid;
- inimesed, kellel on olnud vahekord HIV-positiivse inimesega;
- inimesed, kellel on olnud mitu juhupartnerit ja kaitsmata seksuaalvahekorda;
- seksuaalvägivalla ohvrid;
- HIV-positiivse ema loode ja vastsündinu;
- kutsetöös ohustatud inimesed (tervishoiutöötajad, politseinikud jne).
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus ehk sümptomite avaldumise aeg pärast nakatumist võib olla kaks kuni neli nädalat.
Aknaperioodi pikkus ehk aeg pärast nakatumist, pärast mida on võimalik haigus inimese organismis tuvastada, sõltub testimise tüübist. Näpuotsaverest või süljest teostatud kiirtesti aknaperiood on, testist sõltuvalt, 23–90 päeva. Kuigi tänapäevaste kiirtestide täpsus on väga hea, jäävad need alla laboris teostatud testidele. Positiivseks osutunud kiirtesti järel on vajalik teostada analüüs veeniverest.
Veeniverest teostatud laboritesti aknaperiood on 18–45 päeva. Positiivsed analüüsitulemused kinnitatakse HIV referentlabori poolt. HIVi diagnoositakse ainult referentlabori poolt kinnitatud positiivse vereanalüüsi alusel. HIV-testimine Eestis on kõigile tasuta ning seda on võimalik teha konfidentsiaalselt s.t jäädes anonüümseks
Haigusnähud
Haigusel eristatakse kolme faasi: äge, krooniline ja AIDS. Ägedat HIV-infektsiooni iseloomustab viiruse kiire paljunemine. Haiguse äge faas võib väljenduda gripilaadsete nähtudena (palavik, kurguvalu jne), mis mõne aja jooksul taanduvad.
Kroonilise faasi vältel HIV paljuneb organismis edasi ning jätkab immuunsüsteemi nõrgestamist. Haigusele omaseid sümptomeid ei pruugi esineda ning sageli nakkust kahtlustada ei osata. Esineda võib kaalulangust, pikaajalist palavikku, öist higistamist, kroonilist kõhulahtisust, vöötohatist, korduvaid kopsupõletikke ja herpesinfektsioone.
Ravi mitte saanud inimestel võib ajapikku kujuneda AIDS. Sellesse staadiumisse jõudes on HIV hävitanud inimese immuunsüsteemi. AIDS avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena ning võib lõppeda surmaga. AIDSi kujunemiseni võib kuluda ligi kümme aastat.
Ennetamine
Haiguse vastu vaktsiin puudub. Üksikisik saab enda haigestumisriski oluliselt vähendada harrastades turvalisi seksuaal- ja süstimispraktikaid.
HIVi ennetamiseks on sisse viidud mitmeid riiklike meetmeid. Näiteks testitakse Eestis HIVi suhtes kõiki rasedaid ja doonoreid. Uimastitarvitajatele on suunatud kahjude vähendamise teenused, mis aitavad muuta rühma riskikäitumist ohutumaks, vähendades seeläbi HIVi levikut. Samuti on Eestis ravi kõigile tasuta.
Kõrge haigestumisriskiga inimestele võivad arstid määrata HIVi kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP). Tegemist on suukaudse tabletiraviga, mida alustatakse enne kõrge riskiga kokkupuudet. PrEP on retseptiravim, mis kuulub haigekassa soodustuste nimekirja.
Erakorralistes olukordades võidakse arsti poolt määrata kokkupuute järgne profülaktika (PEP). PEP on ligi kuu aega kestev ARV kuur, mis vähendab oluliselt inimese riski haigestuda. PEP on efektiivseim siis, kui seda alustada 72 tunni jooksul pärast kõrge riskiga kokkupuudet.
Ravi
HIVi ei ole võimalik välja ravida, kuid haigust on võimalik infektsioonhaiguste arsti poolt määratud antiretroviirusravi abil kontrolli all hoida. Ravi peaks alustama võimalikult ruttu pärast haiguse diagnoosimist. Eestis on HIVi ravi ja ravimid kõigile (sh ravikindlustuseta inimestele) tasuta.
Ravi aitab säilitada inimese elukvaliteeti ning töövõimet. Samuti vähendab edukas ravi nakkuse ülekanderiski teistele. Ravi on eluaegne.