Botulismil eristatakse viis põhilist esinemisvormi:
toidutekkeline ehk soolevorm: botuliintoksiin satub organismi koos toiduga;
väikelapse vorm: haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti;
haava vorm: tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava;
täiskasvanute seedekulgla tokseemia;
iatrogeenne botulism: tekib botuliintoksiini meditsiinilise või kosmeetilise manustamise tagajärjel.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Clostridium botulinum, mis toodab tugevatoimelist närvimürki. Peamised haigust põhjustavad serotüübid on A, B, E ja F. Tekitaja toodab närvimürki ebapiisavalt kuumtöödeldud toitudes, eriti vähesoolastes ning madala happesusega või leeliselistes konservtoitudes.
Kuigi Clostridium botulinum eosed on kuumakindlad, hävib bakterite toodetud toksiin, kui kuumutada toitu sisetemperatuuril üle 85 °C vähemalt 5 minutit.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks võivad olla saastunud toit, haavad ning harvadel juhtudel seedetrakt (imikute botulism). Kõige sagedamini seostatakse botulismi kodus valmistatud konservide, samuti ebapiisavalt kuumtöödeldud suitsutatud või marineeritud toitudega.
Levimine
Haigustekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogu setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale – neid on leitud näiteks põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade (näiteks kilpkonnade, roomajate) seedetraktis, aga ka mees.
Toidutekkeline botulism tekib siis, kui haigustekitaja paljuneb ja eritab toksiini toiduainetesse/valmistoitudesse, mida on puudulikult kuumtöödeldud või säilitatud ebasobival temperatuuril. Haigustekitaja paljuneb hästi vähesoolastes, väikese suhkrusisaldusega, madala happesusega/leelisusega, suitsutatud toitudes ja konservides (sagedamini kodus valmistatud puu- ja köögiviljakonservides ning seenehoidistes). Nakatumist soodustavad soole mikrofloora talitluse häired.
Väikelapse botulism esineb väikelastel esimese eluaasta jooksul ning tekib haigustekitajate eoste allaneelamisel toidu või veega või pinnasest pärit tolmuga. Haigustekitajad ise paljunevad lapse jämesooles.
Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele.
Iatrogeenne ehk meditsiiniliste sekkumiste põhjustatud botulism võib esineda kõrvaltoimena pärast botuliintoksiini manustamist ravi või kosmeetilisel eesmärgil. Kuigi seda peetakse haruldaseks, võib botuliintoksiini süste saanud inimesel tekkida botulism, kui süstitakse liiga suur annus botuliintoksiini. Botuliintoksiini kasutatakse kosmeetilisel eesmärgil näiteks näokortsude vähendamiseks ja ravi eesmärgil lihasspasmide raviks.
Peiteperiood
Toidutekkelise botulismi peiteperiood on 12–36 tundi. Soolevormi korral levitab nakatunud inimene haigustekitajaid roojaga mitu nädalat või kuud ning toksiini mõni nädal.
Inimeste vastuvõtlikkus botulismile on üldine. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga.
Haigusnähud
Toidutekkelist botulismi iseloomustab laskuv, lõtv halvatus, mis võib põhjustada hingamispuudulikkust. Varased sümptomid on märgatav väsimus, nõrkus ja pearinglus, millele tavaliselt järgneb ähmane nägemine, suukuivus ning neelamis- ja rääkimisraskused. Samuti võib esineda oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja kõhupuhitus. Haigus võivad progresseeruda kaela- ja käelihaste nõrkuseks ning seejärel haarata hingamislihaseid ja alakeha lihaseid.
Iatrogeense botulismi puhul (kosmeetilise ravi järgselt) võib toksiin põhjustada ähmast nägemist, silmalaugude allavajumist, neelamisraskuseid ja suukuivust. Ravi eesmärgil kasutatud botuliintoksiin võib põhjustada hingamisraskuseid.
Ennetamine ja tõrje
Toidutekkeline botulism on suures osas ennetatav, kui järgida häid toiduohutuse ja -valmistamise tavasid, eriti kuumutamise, steriliseerimise ja hügieeni osas. Bakterite kasvu ja toksiini tekke saab ära hoida piisava kuumtöötluse (nt autoklaavimine) ning sobivate säilitustingimustega.
Iatrogeense botulismi peamised ennetusmeetmed on järgmised.
Teenusepakkujale:
- kasutada ainult ametlikult heaks kiidetud botuliintoksiini preparaate ning järgida tootja juhiseid preparaadi kasutamise, lahjendamise ja säilitamise kohta;
- süste tohivad teha ainult vastava kvalifikatsiooni ja väljaõppega tervishoiutöötajad.
Kliendile:
- mitte süstida botuliintoksiini preparaate ise;
- valida usaldusväärne teenusepakkuja ning küsida, kas teenusepakkujal on kehtiv tegevusluba ja vajalik väljaõpe botuliintoksiini süstide tegemiseks.
Ravi
Botulismi ravis kasutatakse antitoksiini, mida tuleb manustada võimalikult kiiresti pärast diagnoosi kinnitamist. Antitoksiin võib vähendada sümptomite raskust, kuid ei taasta juba tekkinud närvikahjustusi.
Botulismi esinemissagedus on madal, kuid suremus kõrge.