Korduma kippuvad küsimused 2028. aasta kiirabivõrgu uuendamise kohta

Praegune kiirabivõrk lähtub suuresti 2014. aasta vajadustest. Selle aja jooksul on muutunud elanike paiknemine, kiirabikutsete koormus, haiglate ja hooldekodude võrk ning piirkondlik vajadus kiirabi järele. 

Kiirabivõrgu uuendamise eesmärk on korraldada kiirabi paiknemine ümber nii, et abi jõuaks inimeseni kiiremini ja oleks üle Eesti ühtlasemalt kättesaadav. Brigaadide paiknemisel hakatakse senisest täpsemalt arvestama: 

• kus inimesed elavad;
• kus toimub rohkem kiirabiväljakutseid;
• kui pikad on vahemaad;
• kui kiiresti jõuab kiirabi praegu abivajajani;
• milline on olemasolevate brigaadide koormus;
• millised on piirkonna geograafilised ja muud eripärad. 

Uue võrgu keskne põhimõte on, et kiirabi peab paiknema seal, kus inimesed elavad ja kus abi kõige sagedamini vajatakse. 

Kavandatav mudel põhineb Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kiirabi Liidu koostöös välja töötatud kiirabi arengusuundadel. 

Uus kiirabivõrk on kavandatud rakenduma 2028. aastal. Praegused kiirabiteenuse rahastamise lepingud kehtivad 2027. aasta lõpuni. 

Uute lepingute sõlmimiseks kavandab Tervisekassa avalikku konkurssi. Konkursi ja üleminekuperioodi eesmärk on anda teenuseosutajatele piisavalt aega uue töökorralduse ettevalmistamiseks. 

Ei. Kavandatava muudatuse eesmärk ei ole kiirabiressurssi vähendada, vaid paigutada see paremini vastavalt inimeste abivajadusele. 

Praegu on kiirabivõrgus koos erivõimekustega 108 üksust. 2028. aasta kavandatavas mudelis oleks päevasel ajal 126 ja öisel ajal 113 kiirabiüksust. Seega suureneks nii päevane kui ka öine koguvõimekus. 

Päevasel ajal on kavandatud: 

• 63 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi;
• 43 kaheliikmelist kiirabibrigaadi;
• 20 erivõimekusega üksust. 

Kokku oleks päevasel ajal kiirabivõrgus 126 üksust. Võrreldes praeguse 108 üksusega suureneks päevane võimekus 18 üksuse võrra. 

Öisel ajal on kavandatud: 

• 63 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi;
• 30 kaheliikmelist kiirabibrigaadi;
• 20 erivõimekusega üksust. 

Kokku oleks öisel ajal kiirabivõrgus 113 üksust. Seega ei vähene ka öine koguvõimekus. 

Kiirabikutsete koormus ei jagune ööpäeva jooksul võrdselt. 2025. aastal toimus 64% kiirabitööst päevasel ja 36% öisel ajal. 

Seetõttu on kavandatav päevane võrk suurem. Öise ja päevase ressursi erinevus tuleb kaheliikmeliste lisabrigaadide arvust. Kõik 63 kolmeliikmelist põhibrigaadi on kavandatud jätkama ööpäev läbi. 

Ei. Kavandatavas mudelis ei ole plaanis sulgeda ööseks ühtegi kiirabibaasi. 

Öine valmisolek säilib kogu Eestis ning igas kiirabibaasis on kavandatud vähemalt üks ööpäev läbi töötav kolmeliikmeline brigaad. Päevase ja öise võrgu erinevus tekib kaheliikmeliste kiirabibrigaadide arvelt. 

Ei. Nii kahe- kui ka kolmeliikmelised brigaadid jäävad kiirabivõrku alles. 

Igasse kiirabibaasi jääb vähemalt üks kolmeliikmeline brigaad. Välja arvatud Iisaku, seal piirkonnas töötab kaheliikmeline kiirabibrigaad ööpäev läbi juba praegu. 

Kõik ülejäänud baasid, kus praegu töötab üks kiirabibrigaad, jätkavad kavandatava mudeli järgi kolmeliikmelise brigaadiga. 

Enamik lisanduvaid ja vastavalt päevasele koormusele kasutatavaid brigaade on kavandatud kaheliikmelisena. Neid lisatakse eelkõige piirkondadesse, kus on vaja parandada kiirabi kättesaadavust, vähendada kohalejõudmise aega või tugevdada olemasolevat ressurssi. 

Ei. Kaheliikmeline brigaad on samuti meditsiiniline kiirabibrigaad, mida juhib õde või arst. 

Oluline on eristada brigaadi liikmete arvu ja brigaadi meditsiinilist taset. Kaheliikmeline brigaad ei ole transpordibrigaad. Patsiendi seisundi hindamine, raviotsuste tegemine ja haiglasse viimise vajaduse otsustamine jäävad meditsiinilise ettevalmistusega brigaadijuhi ülesandeks. 

Eestis säilib meditsiiniline kiirabi ning kiirabiteenus jääb tervishoiuteenuseks. 

Ei. Iisaku piirkonnas töötab kaheliikmeline kiirabibrigaad ööpäev läbi juba praegu. Vähendatud koosseisuga brigaade kasutati Eestis ka COVID-19 kriisi ajal, sealhulgas Tallinnas. 

Näiteks on Eestis kavandatava suunaga heas mõttes võrreldav Hollandi kiirabisüsteem. Tavapärane kiirabibrigaad on seal kaheliikmeline õebrigaad, kus kliinilise otsuse teeb eriväljaõppega kiirabiõde. Raskemate või keerukamate juhtumite korral ei jää aga brigaad üksi, vaid kiirabisüsteemi toetavad arstlikud erivõimekused (Mobiel Medisch Team ehk MTT), mis tuuakse vajadusel sündmuskohale kas auto või kopteriga.

Eesti vaates on kavandatav loogika sarnane: jätkavad kolmeliikmelised ning lisanduvad kaheliikmelised brigaadid on jätkuvalt meditsiinilised kiirabibrigaadid, mida juhib õde või arst, ning keerukamate juhtumite korral lisandub piirkondlik arstlik tugi. Mandri-Eestis saab arstlik toetus liikuda sündmuskohale autoga, saartel ja raskemini ligipääsetavates piirkondades tuleb vajadusel arvestada ka kopteriga toetamise võimalust.

Meeskonna koosseis, töötajate pädevused ja täiendava toe korraldus erinevad riigiti, mistõttu ei saa teiste riikide lahendusi Eestisse üks ühele üle võtta.  

Kahe- ja kolmeliikmeliste brigaadide koostoimimiseks täpsustatakse koostöös Häirekeskusega ohuhinnanguid ja töökorraldust. Vajaduse korral saab sündmuskohale saata täiendava brigaadi või kaasata arstliku toe. 

Kolmeliikmelised brigaadid säilivad muu hulgas olukordadeks, kus on vaja suuremat meeskonda, näiteks elustamise ja raske trauma korral. 

Keerukamate juhtumite puhul saavad tavabrigaade toetada: 

• teine kiirabibrigaad;
• arstliku toetuse brigaad;
• reanimobiil;
• telemeditsiiniline konsultatsioon;
• muud erivõimekusega üksused. 

Eesmärk on korraldada võrk nii, et kiirabibrigaad ei jääks keerulise juhtumi korral ilma vajaliku lisatoeta. 

Arsti roll kiirabis ei kao, vaid arstlik tugi korraldatakse senisest süsteemsemalt ja piirkondlikumalt. 

Tallinnas ja Tartus jätkavad tööd reanimobiilibrigaadid. Lisaks on igasse kiirabiregiooni kavandatud arstliku toetuse brigaadid, kes saavad toetada õebrigaade sündmuskohal või telemeditsiini kaudu. 

Arstliku toetuse eesmärk on muuta keerulisemate juhtumite lahendamiseks vajalik arstlik kompetents paremini kättesaadavaks ka väljaspool Tallinna ja Tartut. 

Kavandatavas mudelis kuuluvad erivõimekuste hulka: 

• reanimobiilid;
• arstliku toetuse brigaadid;
• välijuhid;
• esmase abi brigaadid;
• telemeditsiiniline tugi. 

Jätkatakse ka telemeditsiini ja e-kiirabi lahenduste arendamist. Need aitavad tavabrigaade raskes seisundis patsientide, suurema koormuse ja keerulisemate sündmuste korral ning toetavad teenuse ühtlasemat kvaliteeti üle Eesti. 

Patsiendi haiglasse viimise otsus ei sõltu üksnes sellest, kas brigaadis on kaks või kolm inimest. Otsus tehakse patsiendi seisundi, brigaadijuhi kliinilise hinnangu, ravijuhiste ja vajaduse korral arstliku konsultatsiooni põhjal. 

Senistes võrdlusandmetes on kaheliikmeliste brigaadide hospitaliseerimise osakaal olnud ligikaudu 36% ja kolmeliikmelistel brigaadidel ligikaudu 43%. Need andmed ei toeta väidet, et kaheliikmeline brigaad hakkaks patsiente automaatselt rohkem haiglasse viima. 

Kiirabi eesmärk jääb samaks: osutada võimalikult palju vajalikku abi patsiendile sündmuskohal ja vältida põhjendamatut haiglasse viimist.  

Ka praeguses kiirabis tuleb ette olukordi, kus üks brigaad ei suuda patsienti iseseisvalt kiirabiautosse transportida. Sellisel juhul saab kaasata täiendava kiirabibrigaadi ning erandlikes ja põhjendatud olukordades Päästeameti abi. 

Kaheliikmeliste brigaadide töövahendid, patsiendi teisaldamise lahendused ja täpne töökorraldus tuleb enne uue mudeli rakendamist koostöös kiirabitöötajatega läbi töötada. 

Töötajate füüsilise ja vaimse koormuse ning patsiendiohutusega seotud küsimusi tuleb uue mudeli ettevalmistamisel põhjalikult hinnata. 

Eesmärk ei ole panna kahele inimesele muutmata kujul kolme inimese ülesandeid. Kaheliikmeliste brigaadide rakendamine eeldab: 

• sobivaid töövahendeid;
• ajakohastatud tegevus- ja ravijuhiseid;
• regulaarset meeskonnatreeningut;
• selget korda täiendava brigaadi kaasamiseks;
• hästi korraldatud arstlikku ja telemeditsiinilist tuge. 

Kaheliikmelises brigaadis töötamine eeldab meeskonnatöö põhimõtete ja koolituste ajakohastamist. 

Ühe võimalusena nähakse ette kahekesi elustamise juhiste laiemat kasutuselevõttu. Kiirabitöötajad peavad regulaarselt läbima elustamise ja traumakäsitluse treeninguid ning uue töökorraldusega seotud koolitused tuleb teha enne 2028. aasta mudeli rakendumist. 

Koolituslahendused töötatakse välja etapiviisiliselt koostöös teenuseosutajate, töötajate ja eriala esindajatega. 

Kolmeliikmelised brigaadid jäävad süsteemi alles ning nende kaudu on ka edaspidi võimalik omandada praktilist kogemust ja valmistuda brigaadijuhi rolliks. 

Kogemust on võimalik omandada ka õde-õde koosseisus töötavas brigaadis. Pikemas vaates on eesmärk muuta õde-brigaadijuhtide ettevalmistus süsteemsemaks ja siduda see senisest tugevamalt tervishoiukõrgkoolides pakutava väljaõppega. 

Brigaadijuhtide koolitusmudel ja karjääritee töötatakse täpsemalt välja koostöös kiirabivaldkonna ja koolitusasutustega. 

Töötasu on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe. Tervishoiutöötajate töötasu alammäärad ja muud töötingimused lepitakse kokku tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus. 

See, kas kiirabi vastutavatele õdedele lepitakse tulevikus kokku eraldi palgatase, sõltub tööandjate ja töötajate esindajate kollektiivlepingu läbirääkimistest. 

Õdede töötasu hinnastamisel lähtutakse tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus kokku lepitud töötasudest. Eraldi riikliku lisatasufondi loomist ei ole praeguses lahenduses ette nähtud. 

Tervisekassa analüüsib kiirabiteenuste hindu igal aastal, lähtudes muu hulgas teenuseosutajate esitatud tegelikest kuluandmetest. 

Kiirabitehnikud ei kao 2028. aastal üleöö. 

Kavandatav arendus näeb ette järkjärgulist üleminekut erakorralise meditsiini tehniku ehk EMT pädevusmudelile. Praegustele kiirabitehnikutele nähakse ette üleminekuperiood ja võimalus tõsta oma pädevus EMT tasemele. 

Täpne üleminek, koolituslahendused ja ajakava lepitakse kokku tulevaste piirkondlike teenuseosutajate ning kiirabivaldkonna esindajatega.

Esialgses mudelis on uute baaside võimalike asukohtadena nimetatud: 

1. Tabasalu või Muraste piirkond;
2. Hiiu või Pääsküla;
3. Harju-Risti;
4. Narva-Jõesuu;
5. Sindi;
6. Audru või Tõstamaa;
7. Rõuge või Mõniste piirkond;
8. Hiiumaal Emmaste või Nurste piirkond. 

Lõplikud asukohad selguvad edasise analüüsi ja arutelude käigus. 

Narva piirkonna näide illustreerib, kuidas kiirabi saab inimestele lähemale liikuda. 

Praegu töötab Narva piirkonnas neli kiirabibrigaadi. Koos Narva-Jõesuusse kavandatava brigaadiga oleks piirkonnas päevasel ajal kokku viis brigaadi. Seega suureneks piirkonna päevane kiirabiressurss ning paraneks võimalus katta Narva ja selle ümbrust tervikuna.

Kuressaare ja Orissaare piirkonda jääks kavandatava mudeli järgi kokku kolm kiirabibrigaadi nagu praegugi. 

Neist kaks oleksid kolmeliikmelised ja üks kaheliikmeline brigaad. Lisaks lisanduks piirkonda telemeditsiinilise toe võimekus. Piirkonna brigaadide koguarvu seega ei vähendata, vaid muudetakse nende koosseisu ja lisatakse meditsiinilist tuge. 

Suurõnnetuste ja keerukate sündmuste lahendamist toetavad lisaks tavabrigaadidele välijuhid, reanimobiilid, arstliku toetuse brigaadid ning muud erivõimekusega üksused. 

Suurematel teeninduspiirkondadel ja teenuseosutajatel on eeldatavalt paremad võimalused kriisireservide, erivõimekuste, koolituste ja kvaliteedijuhtimise korraldamiseks. Samuti peab teenuseosutajal jätkuvalt olema valmidus ressurssi tõsta.

Tervisekassa plaanib uute kiirabi rahastamise lepingute sõlmimiseks kuulutada avaliku konkursi välja hiljemalt 30. septembril 2026. 

Praegused kiirabiteenuse rahastamise lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2027 ning uus korraldus rakendub 2028. aastal. See jätab teenuseosutajatele pärast konkursi väljakuulutamist muudatuste ettevalmistamiseks rohkem kui aasta. 

Ei. Kiirabivõrgu peamised arengusuunad ja kavandatava mudeli lähtekohad on välja töötatud, kuid mitmed üksikasjad vajavad veel koostöös valdkonnaga täpsustamist. 

Lõplikult tuleb kokku leppida muu hulgas: 

• kaheliikmeliste brigaadide täpne töökorraldus;
• koolitused ning tegevus- ja ravijuhised;
• töötajate töövahendid;
• brigaadijuhtide väljaõpe ja järelkasv;
• EMT pädevusmudelile üleminek;
• täiendava abi kaasamise põhimõtted;
• kriisi- ja suurõnnetuste töökorraldus. 

Kiirabivõrgu uuendamine viiakse ellu järk-järgult. Eesmärk on jõuda koostöös kiirabivaldkonnaga lahenduseni, mis parandab abi kättesaadavust, säilitab meditsiinilise kiirabi tugevused ning tagab teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. 

Enne lõplike otsuste tegemist kiirabivõrgu tulevase korralduse kohta kogutakse tagasisidet ning kohtutakse kiirabiteenuse osutajate esindajatega.

Kogutud tagasisidet arutatakse Tervisekassas ning võimaluse korral arvestatakse ettepanekutega konkursi põhimõtete, hindamisaluste ja täpse töökorralduse kujundamisel. 

Muudatused viiakse ellu etapiviisiliselt ning koostöös kiirabiteenuse osutajate, töötajate ja eriala esindajatega.