Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on 26. mai seisuga registreeritud 13 haigusjuhtu, neist 11 kinnitatud ja kaks tõenäolist. Teada on kolm surmajuhtumit. Laeval ei viibinud Eesti kodanikke ei reisijate ega meeskonna hulgas.
Hantaviirused on üle maailma levinud zoonootilised viirused, mis erinevad piirkonniti. Peamine hantaviirusega nakatumise viis on näriliste kuivanud uriini, rooja või süljega saastunud tolmu sissehingamine. Andes viirus on erandlik selle poolest, et võib levida ka inimeselt inimesele.
Andes viiruse looduslikud kandjad esinevad peamiselt Lõuna-Ameerikas. Eestis selle viiruse looduslik reservuaar puudub ning Eesti närilised seda viirust ei levita.
Kruiisilaevaga seotud hantaviiruse puhangu levikurisk Eestile on madal. Terviseamet jätkab olukorra jälgimist ja hindamist.
Vaata ka hantaviiruse lühikirjeldust.
Korduma kippuvad küsimused
Hantaviirused on viiruste rühm, millega inimesed nakatuvad tavaliselt kokkupuutel nakatunud näriliste eritiste või neist pärinevate osakestega. Nakatumine võib põhjustada raske haigestumise ning sümptomid sõltuvad konkreetsest hantaviirusest.
Kruiisilaeva puhanguga seotud Andes viirus on hantaviirus, mida esineb peamiselt Lõuna-Ameerikas. See võib põhjustada rasket kopsuinfektsiooni, mida nimetatakse hantaviiruse kopsusündroomiks. Haigus võib kiiresti süveneda ja muutuda eluohtlikuks.
Hantaviirus levib peamiselt nakatunud näriliste uriinist, väljaheitest või süljest pärit saastunud osakeste sissehingamisel. Ainult Andes viirus – haiguspuhanguga seotud viirus – võib levida ka inimeste vahel. Selliseks levikuks on vajalik tihe ja pikaajaline kontakt nakatunud inimesega.
Kuigi hantaviirus võib olla haigele inimesele väga ohtlik, ei kujuta see endast sama suurt puhanguohtu nagu SARS või COVID‑19.
Kruiisilaeva puhanguga seotud Andes hantaviirust leidub peamiselt Lõuna-Ameerikas ja see on ainus hantaviirus, mis teadaolevalt levib inimeste vahel.
Sellist edasikandumist peetakse siiski haruldaseks ja see nõuab tavaliselt tihedat või pikaajalist kontakti nakatunud isikuga.
Erinevalt COVID-19-st ei levi Andes hantaviirus inimeste vahel kergesti. Inimeselt inimesele levik on haruldane ja eeldab pikaajalist ja tihedat kontakti, sageli kinnises ruumis.
Lisaks puudub Euroopas looduslik näriliste viirusreservuaar, mistõttu peetakse püsivat kogukondlikku levikut ebatõenäoliseks.
Praeguse hüpoteesi kohaselt puutus vähemalt üks reisija enne laevale minekut Argentinas või Tšiilis kokku Andes viirusega, mis on neis piirkondades endeemiline. Seejärel võis viirus edasi kanduda teistele laeval viibinud reisijatele.
Hantaviiruse vastu puudub vaktsiin ja spetsiifilist ravi ei ole. Ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja toetavale ravile.
Oht Euroopa elanikkonnale on väga väike.
Andes viirus ei levi inimeste vahel kergesti. Viiruse edasikandumiseks vajalikku väga lähedast kontakti esineb harva väljaspool lähikontaktseid või samas leibkonnas elavaid inimesi.
Lisaks ei ela Euroopas närilised, kes seda viirust tavaliselt kannavad, mistõttu ei ole oodata viiruse püsivat levikut loomade kaudu.
Teadaolevalt lahkus vähemalt 26 reisijat St. Helenal laevalt ning reisis edasi oma koduriiki või teistesse sihtkohtadesse. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on jaganud asjaomastele riikidele üksikasjalikku teavet ning reisijatel soovitatakse pöörduda nõu saamiseks kohalike tervishoiuasutuste poole.
Praegu toimub kontaktide tuvastamine, et tagada võimalike nakatunud isikute jälgimine.
Isegi kui Andes viirus levib laevalt lahkuvate reisijate kaudu, ei levi viirus inimeste vahel kergesti. Seetõttu peetakse laiemat levikut ebatõenäoliseks, eriti juhul, kui ametiasutused rakendavad meetmeid haiguspuhangu ennetamiseks ja tõrjeks.
Andes viirust kandvad närilised pärinvad Lõuna-Ameerikast ja neid Euroopas ei leidu, mistõttu on ebatõenäoline, et viirus leviks kohalikele närilistele.
Sümptomitega reisijad peavad saama kiirelt arstliku hindamise ja testimise. Sõltuvalt nende seisundist otsustatakse patsientide edasine ravi ja jälgimine. Vajaduse korral rakendatakse isolatsiooni ja sümptomaatilist ravi.
Negatiivse testitulemuse korral võidakse ettevaatusabinõuna kohaldada karantiini- ja järelevalvemeetmeid kuni kuue nädala jooksul.
Sümptomiteta reisijaid loetakse praegu ettevaatusabinõuna suure riskiga kontaktideks. Nad saadetakse kodumaale enesekarantiini, kasutades selleks spetsiaalselt korraldatud transporti. Nad ei kasuta regulaarseid kommertslende.
Sümptomite tekkimisel peab järgnema testimine ja meditsiiniline hindamine.
Viimaste päevade jooksul on pardal viibiv rahvatervise meeskond küsitlenud kõiki reisijaid. Selle teabe põhjal ei pruugita kõiki reisijaid nende koduriiki tagasipöördumisel enam suure riskiga kontaktseks pidada ja nende suhtes võidakse rakendada leebemaid isolatsioonimeetmeid.
ECDC, WHO ja asjaomased riigid on teinud koostööd teaduslike suuniste koostamisel laevalt naasvate reisijate nõustamiseks. Soovitusi kohandatakse ja rakendatakse vastavalt riiklikul tasandil vastavalt iga riigi olukorrale ja rahvatervise vajadustele.
Ei. Reisijad viiakse sadamast lennujaama konkreetsete marsruutide ja eriotstarbeliste sõidukitega, rakendades rangeid nakkustõrjemeetmeid ja vältides kokkupuudet ülejäänud elanikkonnaga.
Kuigi hantaviirused levivad tavaliselt kokkupuutel näriliste saastunud osakestega, on selle puhangu puhul tegemist Andes viirusega, mis võib harvadel juhtudel levida ka inimeste vahel.
Andes viirusega nakatumine võib põhjustada eluohtlikku seisundit, mida nimetatakse hantaviiruse kopsusündroomiks.
Inimesed võivad viirust levitada juba enne sümptomite ilmnemist ja haigustunnused võivad avalduda alles kahe kuni kaheksa nädala pärast. See võib muuta haiguspuhangu kontrolli all hoidmise keeruliseks.
Andes viiruse vastu puudub vaktsiin ja spetsiifiline ravi. Ravi keskendub sümptomite leevendamisele, organismi elutähtsate funktsioonide toetamisele ning tüsistuste ennetamisele.
