Peatäidega nakatumine toimub enamasti otsesel pea-pea kontaktil täitõbe põdeva inimesega. Kõige sagedamini esineb peatäitõbe 3–11-aastastel lasteaia- ja koolilastel. Lisaks otsesele kontaktile võib nakatumine toimuda ka ühiste esemete kaudu, nagu kammid, juuksekummid, mütsid, sallid, kõrvaklapid ja rätikud.
Oluline roll peatäitõve leviku piiramisel on avatud ja häbivabal teavitamisel. Kui lapsevanemad, koolid ja lasteaiad teavitavad täitõve juhtudest õigeaegselt, on võimalik kiiresti kontrollida lähikontaktseid ning katkestada haiguse levik.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on peatäi (Pediculus humanus capitis) – 2–4 mm pikkune, tiivutu, kuue jalaga verd imev parasiitputukas, kes elab inimese peanahal juustega kaetud piirkonnas.
Peatäid on pruunikat värvi. Nende munad ehk tingud on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda väiksemad kui täiskasvanud täid. Tingud kinnituvad tugevalt juuksekarva külge juuksejuure lähedal.
Täide arenguks sobivaim temperatuur on +29 kuni +30 °C. Temperatuuril üle +44 °C täid hukkuvad. Väljaspool inimese pead võivad täid ellu jääda kuni kaks ööpäeva, tingud aga kuni kaks nädalat.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene, sõltumata sellest, kas sümptomid on juba tekkinud või mitte.
Levimine
Peatäid ei hüppa, ei lenda ega uju, kuid liiguvad väga kiiresti mööda juukseid. Seetõttu levivad nad peamiselt:
- otsesel juuste kokkupuutel;
- saastunud esemete kaudu (kammid, mütsid, kõrvaklapid, rätikud, voodipesu).
Emane peatäi muneb juuksejuurtele 5–10 muna (tingu) päevas. Eluea jooksul (keskmiselt umbes 30 päeva) võib üks täiskasvanud täi muneda kokku 150–300 muna.
Umbes 8–10 päeva pärast kooruvad munadest noored täid ehk nümfid. Need peavad esimese 24 tunni jooksul saama verd imeda, vastasel juhul nad hukkuvad. Nümfid ei ole võimelised paljunema. 9–12 päeva pärast muutuvad nümfid täiskasvanud täideks.
Peiteperiood
Peiteperiood on ligikaudu kaks nädalat.
Haigusnähud
Haigus algab tavaliselt kerge peanaha sügelusega, mis süveneb aja jooksul. Kõige sagedamini paiknevad täid kõrvade taga ja kuklapiirkonna juuksepiiril.
Hammustuskohtades tekivad sügelevad kublad. Pideva kratsimise tõttu võib tekkida nahapõletik, marrastused ja koorikud peanahal ning kaelal. Harvematel juhtudel võivad lisanduda mädapõletik ja kaela lümfisõlmede suurenemine.
Hoolikal vaatlusel on täid ja tingud nähtavad palja silmaga, eriti juuksejuurte läheduses.
Ennetamine ja tõrje
Peatäitõve avastamisel ja leviku piiramisel on keskse tähtsusega regulaarne kontroll ja õigeaegne ravi. Pelgalt visuaalne vaatlus ei ole alati piisav – kõige usaldusväärsem on juuste läbikammimine spetsiaalse täikammiga.
Olulised praktilised soovitused lapsevanematele
- Kontrollige kõiki pereliikmeid ning ravige kõiki nakatunuid samal päeval.
- Peske kõik haigega kokkupuutes olnud riideesemed pesumasinas temperatuuril üle 60 ºC (mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu).
- Kuivatis kasutage kuumimat režiimi.
- Masinpesuks sobimatud esemed hoidke vähemalt kaks nädalat suletud kilekotis või viige keemilisse puhastusse.
- Kammid, juukseharjad ja patsikummid tuleb töödelda kõrgel temperatuuril või ära visata.
- Puhastage põhjalikult põrandad, vaibad ja pehme mööbel tolmuimejaga; vajadusel kasutage aurupuhastit. Sama kehtib ka auto salongi kohta.
Ravi
Raviks kasutatakse apteegis käsimüügist saadavaid täivastaseid šampoone ja lahuseid. Enne preparaadi kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendit vastavalt tootja antud juhendile. Soovituste ja juhiste saamiseks küsige nõu apteekrilt.
Lapsed võivad kooli või lasteaeda minna, kui ravi on teostatud vastavalt tootja kehtestatud juhistele ning paralleelselt raviga on rakendatud ka teisi tõrjemeetmeid. Ravitulemuse hindamiseks ja vajadusel kordusravi tegemiseks tuleb laste päid kontrollida.
Täiendav info
Kui täimunad ei hävi esimese tõrje käigus, võivad need kooruda ning täide elutsükkel algab uuesti. Seetõttu on väga oluline kontrollida lapse juukseid regulaarselt ning kindlasti 8–10 päeva pärast esmast ravi, et veenduda selle tõhususes.
Uuesti nakatumise põhjuseks võib olla ka kokkupuude mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks kooli või lasteaia teavitamisele informeerida ka teisi lapse suhtlusringis olevaid inimesi.
Kui kontrollimisel leitakse elus täid, tuleb ravi korrata ja seejärel kontrollida pead kord nädalas. Oluline on kontrollida põhjalikult kõigi pereliikmete juukseid, et täid õigeaegselt avastada. Selleks sobib spetsiaalne täikamm.
Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik ainult juhul, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Kõiki nakatunud isikuid tuleb ravida ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumist.
See on seotud peatäi elutsükliga. Täimunad on väga vastupidavad ning osa neist võib pärast esimesest ravi ellu jääda. Noored täid kooruvad munadest tavaliselt 7–8 päeva pärast, mistõttu tuleb juukseid 8–10 päeva möödudes uuesti kontrollida.
Teine täitõrje, mis tehakse 8–10 päeva pärast esmast ravi, võimaldab hävitada vahepeal koorunud noored täid ja katkestada täide elutsükli. Lisaks on soovitatav juukseid regulaarselt kontrollida ka edaspidi.
NB! Pedikuloosi ennetamine on tõhus ainult siis, kui kõik osapooled – lapsed, nende vanemad ning lasteasutuste ja hooldekodude personal – omavad piisavaid teadmisi täitõve levikuviisidest ja järgivad igapäevaselt head hügieenitava.
Oluline on teada, et nakatumise suurim risk on otsesel peade kokkupuutel ning pikad lahtised juuksed suurendavad nakatumise tõenäosust.
- Peatäide avastamisel koolis tuleb viivitamatult teavitada kõiki õpilasi ja nende vanemaid; lasteaias teavitada lapsevanemaid personaalselt e-posti või e-kooli kaudu, arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
- Vanematel lasub kohustus kontrollida laste päid igapäevaselt.
- Tuleb kontrollida kõigi klassi või rühma laste (soovitavalt ka teiste klasside laste) juukseid peatäide suhtes.
- Peatäidega lapsi ei lubata kooli ega lasteaeda. Lapsi ravitakse kodus, järgides raviks kasutatavate preparaatide kasutusjuhiseid. Vajadusel tuleb konsulteerida perearstiga. Laps võib naasta kollektiivi siis, kui ta on vabanenud eluvõimelistest peatäidest.
- Võimalusel tuleb korraldada riietusesemete hoidmine garderoobides ja spordiriietusruumides nii, et välditakse nende omavahelist kokkupuudet.
- Saastunud vahendite puhastamisel tuleb arvestada, et täid võivad väliskeskkonnas ellu jääda kuni kaks ööpäeva ning maha kukkunud tingud kuni kaks nädalat. Kui täitõve kahtlusega laps on kasutanud spordisaali, tuleb viivitamatult korraldada spordimattide niiske puhastamine; võimalusel kasutada aurupuhastit.
- Kui peatäisid avastatakse rohkem kui viiel lapsel, tuleks haigestumisest teavitada Terviseametit.
Hoolealuste vastuvõtul hooldekodusse tuleb kontrollida peatäide ja tingude olemasolu.
Peatäidega nakatunud hoolealustele tuleb koheselt teostada ravi.
Kui peatäisid avastatakse rohkem kui viiel hoolealusel, tuleb sellest teavitada Terviseametit ning ka hoolealuste lähedasi, arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
Hooldajatel lasub kohustus kontrollida hoolealuste päid igapäevaselt.
Riietusesemete hoidmine tuleb korralda nii, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuude.
Saastunud vahendite puhastamisel tuleb arvestada, et täid võivad väliskeskkonnas ellu jääda kuni kaks ööpäeva ning maha kukkunud tingud kuni kaks nädalat.