Haigustekitaja
Gripi tekitajateks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A-gripiviirused. Sellised viirused võivad tekkida gripiviiruse antigeense struktuuri ulatusliku muutumise (antigenic shift) tulemusena, näiteks inimese gripiviiruse rekombineerumisel linnu- või loomagripiviirusega.
Gripiviiruse püsimine väliskeskkonnas:
kõvadel pindadel (lauad, seinad, ukselingid) 24–48 tundi,
poorsetel materjalidel (riided, paber) 8–12 tundi,
niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi,
kätel massiivse saastumise korral kuni 3 tundi.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on teistele nakkusohtlik juba päev enne sümptomite ilmnemist. Nakkusohtlik periood kestab tavaliselt kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.
Levimine
Gripp levib peamiselt piisknakkusena köhimisel või aevastamisel vabanevate piiskade kaudu. Viirus võib levida ka saastunud pindade vahendusel ning pesemata kätega suu või nina puudutamisel.
Haigusnähud
Gripile on iseloomulik äkiline algus kõrge palavikuga, millega kaasnevad peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja üldine nõrkus ning lihas- ja liigesevalud. Gripp võib põhjustada raskeid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ning krooniliste kopsu- ja südameveresoonkonna haiguste ägenemist.
Surmaga lõppevate gripitüsistuste hulgas on sagedasemad viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne bakteriaalne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ja kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Diagnoosimine
Gripi diagnoosimiseks võetakse kõige sagedamini ninaneelukaabe, lastel ninaneeluaspiraat. Eestis kasutatakse gripi diagnoosimisel kiirteste, PCR- või/ja RT-PCR-meetodit ning viiruse isoleerimist. Viimased meetodid võimaldavad viirust täpsemalt tuvastada ja iseloomustada selle omadusi.
Ennetamine
Kõige tõhusama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega soovitatakse alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast vaktsineerimist ja kaitse kestab vähemalt 6 kuud.
Gripivastast vaktsiini võivad vastunäidustuste puudumisel saada kõik soovijad alates 6. elukuust.
Grippi haigestumise riski vähendamiseks on oluline järgida järgmisi soovitusi:
vältida lähedast kontakti haigete inimesega;
haigena püsida kodus;
köhimisel või aevastamisel katta suu ja nina pabertaskurätiga või selle puudumisel varrukaga;
pesta sageli käsi ning vältida näo puudutamist saastunud kätega;
järgida tervislikke eluviise – piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine, piisav vedeliku tarbimine ja tasakaalustatud toitumine.