Ciguatera toidumürgistus

Ciguatera toidumürgistus (ingl. k. ciguatera food poisoning, CFP) on kliiniline sündroom, mida põhjustab cigua-toksiini sisaldavate kalade söömine.

Cigua-toksiini sisaldavad kalad, kes toituvad mürgistest mikrovetikatest, mis on kinnitunud makrofüütidele või surnud korallidele, ning sellistest lihatoidulistest kaladest, kes on tarbinud mürgiseid taimtoidulisi kalu (makrell, papagoikala, barrakuda, kiviahven, punakas riffahven, huntmureen, kirurgkala, merikiisk jm).

Peamiselt on levinud 35° põhja- ja 35° lõunalaiuse vahel peamiselt Kariibi meres, India ookeanis ja Vaikse ookeani saarte piirkonnas. Mürgistusjuhte on esinenud ka Bahamal, Tšiilis ja Kanadas ning Euroopas Kanaari saartel ja Madeiral.

Haigustekitaja

Cigua-toksiin on rasvas lahustuv, kuuma- ja happekindel neurotoksiin, mida moodustavad dinoflagellade (Gambierdiscus sugukond) hulka kuuluvad veeorganismid. Toksiin ei lagune kuuma ja külma toimel, see on lõhnatu ja maitsetu.

Dinoflagelladest toitudes muutuvad kalad neurotoksiini kandjateks, kusjuures mürk koguneb eeskätt kala peasse, maksa ja suguelunditesse. Kalade ja kalatoitude valmistamisel ning söömisel satub cigua-toksiin toiduahelasse, põhjustades inimestel toidumürgistuse.

Nakkusallikas

Inimene haigestub ülal nimetatud kaladest valmistatud toidu söömisel.

Levimine

Cigua-toksiin võib levida emalt lapsele rinnaga toitmisel või platsenta kaudu; harva on esinenud levikut ka sugulisel teel.

Peiteperiood

Peiteperioodi kestvus on 2 kuni 48 tundi.

Haigusnähud

Mürgistusega inimesel tekivad närvisüsteemi, seedetrakti ja südame-veresoonkonna kahjustusnähud. Närvisüsteemi kahjustusnähud ilmuvad 2–48 tunni möödumisel. Iseloomulikuks haigusnähuks loetakse külm-allodüüniat (põletava valuaistingu tekkimine tavaliselt kahjutu külmaärrituse toimel).

Kaasnevad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid, huulte, keele ja jäsemete paresteesia, metallimaitse suus, lihas- ja liigesvalu, nahasügelus, lihasnõrkus, hägune nägemine, vererõhu langus ja bradükardia.

Haigusnähud püsivad mõne nädala, need võivad taas tekkida alkoholi joomisel, pähklite ja mittemürgiste kalade söömisel. Surmajuhte esineb harva.

Ennetamine

Põhiline ennetusmeede on ülalnimetatud kalade mittesöömine troopilistes piirkondades. Kalatoidus sisalduv cigua-toksiin ei hävi kuumutamisel ja külmutamisel. Eeskätt on ohustatud nimetatud piirkondadesse suunduvad reisijad, keda peaks teavitama mürkkaladest, mürgi organismi sattumise võimalusest ja viisidest ning mürgistuse haigusnähtudest. 

Ravi

Ravi on sümptomaatiline. Alustada hiljemalt 48–72 tundi pärast cigua-toksiini sisaldava kala söömist.