Suplusvee ohutus
Nõuded supelrandadele, supluskohtadele ja suplusveele on kehtestatud sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale1“.
- Suplusvee kvaliteedi ning supluskoha küsimustes pöördu supluskoha valdaja poole.
- Jälgi ka ise vee puhtust! Vee puhtuses on põhjust kahelda, kui vesi on sogane, ebatavalise värvuse või lõhnaga, vee pinnal on õlikile või vees hõljuvad mistahes materjalist esemed. Järgi supluskoha valdaja juhiseid.
Supluskohtade suplusvee kvaliteediklassid
Peale iga suplushooaja lõppu toimub suplusvee kvaliteedi hindamine, mille tulemusel määratakse igale supluskohale uus suplusvee kvaliteediklass – väga hea, hea, piisav või halb.
Veekvaliteeti hinnatakse nelja viimase aasta andmete põhjal.
Uued suplusvee kvaliteediklassid pannakse supluskohas välja järgmisel suplushooajal.
Supluskoha kehtiv klassifikatsioon peab olema supluskohas paigutatud üldsusele nähtavale kohale, kasutades selleks vastavaid sümboleid (vt pilti).
Supluskoht – ujumiseks määratud ja tähistatud koht, kus vee kvaliteeti kontrollitakse. Vaata supluskohtade nimekirja.
Veekogu – looduslik või tehislik veekogum (nt järv, jõgi, meri, tiik). Kõik veekogud ei ole supluskohad.
Ujumiskoht – koht, kus inimesed käivad ujumas. See võib olla nii supluskoht kui ka muu veekogu ääres asuv paik, kus vett ei pruugita kontrollida.
Suplushooaeg – ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. Sel ajal toimub veekvaliteedi regulaarne seire ja info avaldamine.
Suplushooaja avamine – olemasoleva ja nõuetele vastava supluskoha korrastamine ning suplusvee seire alustamine. Võimaldamaks supluskoha ohutut kasutamist, peab supluskoht olema enne suplushooaja avamist hooldatud ja korrastatud. Samuti tuleb alustada nõuetekohast suplusvee seiret.
Avalikkuse teavitamine – supluskohas peab olema suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta ning viited allikatele, kust on võimalik leida lisainfot. Terviseamet avalikustab oma veebilehel supluskohtade nimekirja, lisaks annab infot ka suplusvee kvaliteedi kohta.
Vee kvaliteedi kontroll – veeproovide regulaarne võtmine ja analüüsimine terviseohutuse hindamiseks.
Seirepunkt – koht, kus suplusvee proovid võetakse. Tavaliselt seal, kus on kõige rohkem suplejaid või suurim reostusoht.
Suplusvee reostus – reostuse all mõistetakse kahe bakteri, soole enterokokkide ja Escherichia coli, kehtestatud kontrollarvu ületamist (kasvõi 10 võrra) või mõne muu aine või jäätmete esinemist, mis võivad mõjutada suplusvee kvaliteeti (sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63).
Suplusvee lühiajaline reostus – soole enterokokkide ja Escherichia coli bakterite kontrollväärtuste ületamine, kuid mis ei mõjuta suplusvee kvaliteeti kauem kui umbes 72 tundi (selline olukord võib tekkida peale tugeva (hoo-)vihma esinemist).
Supluskohad on ujumiseks määratud ja tähistatud kohad, kus kontrollitakse vee kvaliteeti. 2026. aasta suplushooajal on Eestis avatud 54 supluskohta.
Harjumaa | Harku rand | Kakumäe rand | Pelgurand/Stroomi rand | Pikakari rand | Pirita rand | Vääna-Jõesuu rand | Haabneeme rand |
Hiiumaa | Kassari rand | Kärdla Hausma tee supluskoht | Kärdla Rannapaargu rand | Liivalauka rand | Luidja rand | Tõrvanina rand | Mangu rand |
Ida-Virumaa | Alajõe supluskoht | Kauksi rand | Liimala rand | Narva Joaoru rand | Narva-Jõesuu rand | Sillamäe rand | Toila rand |
Jõgevamaa | Kuremaa rand | ||||||
Järvamaa | Järva-Jaani tehisjärve rand | Matsimäe pühajärve rand | Paide tehisjärve rand | Rava paisjärve rand | Tarbja tehisjärve rand | Türi tehisjärve rand | Väinjärve rand |
Läänemaa | Paralepa rand | Roosta rand | Vasikaholmi rand | ||||
Lääne-Virumaa | Kunda rand | Võsu rand | |||||
Põlvamaa | Põlva rand | ||||||
Pärnumaa | Kabli rand | Mai rand | Pärnu Keskrand | Vana-Pärnu rand | |||
Saaremaa | Kuressaare rand | ||||||
Tartumaa | Anne kanali rand | Emajõgi, linnaujula rand | Emajõgi, vabaujula rand | Nõo Veskijärve rand | Verevi järve rand | ||
Valgamaa | Pühajärve supelrand | Riiska järve rand | Vanamõisa järve rand | Pedeli paisjärv | |||
Viljandimaa | Paala rand | Viljandi järve rand | |||||
Võrumaa | Kubija rand | Tamula rand | Värska Sanatooriumi rand |
Vee vastavust nõuetele määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja (soole enterokokid, Escherichia coli ehk E.coli bakterid) ja visuaalse kontrolli alusel.
Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse terve suplushooaja vältel 1. maist 31. augustini kõigis supluskohtades. Selle aja jooksul võetakse vähemalt 4 suplusvee proovi.
Korduma kippuvad küsimused
Supluskoht on ujumiseks määratud veekogu või selle osa, kus vee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt kogu suplushooaja jooksul.
Kõik veekogud ei ole supluskohad — ka siis, kui seal on võimalik ujuda.
Looduslikes veekogudes (nt rabades ja järvedes) ujudes ei pruugita vee kvaliteeti kontrollida ning inimene vastutab oma otsuse eest ise. Kui soovid kindlamat infot vee ohutuse kohta, vali supluskoht.
Veekogu on näiteks järv, jõgi või meri.
Supluskoht on kindel ujumiseks määratud ala veekogus, kus vee kvaliteeti jälgitakse.
See tähendab, et ujuda võib paljudes kohtades, kuid regulaarselt kontrollitakse vett ainult supluskohtades.
Supluskoha korrashoiu ja veekvaliteedi seire eest vastutab supluskoha valdaja.
Enamasti on selleks kohalik omavalitsus, kuid valdaja võib olla ka ettevõte, asutus, MTÜ või eraisik (nt spordiklubi või majutusasutus).
Infot suplusvee kvaliteedi kohta leiad:
- supluskoha infotahvlilt;
- Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemist;
- sageli ka kohaliku omavalitsuse või supluskoha valdaja veebilehelt.
Küsimuste või ettepanekute korral pöördu supluskoha valdaja poole. Kontaktid leiad:
- supluskoha infotahvlilt;
- Terviseameti infosüsteemist;
- valdaja veebilehelt.
Mitte alati.
Vee välimus ei näita selle mikrobioloogilist kvaliteeti — ka selge vesi võib olla saastunud.
Reostuse oht on suurem linnades ja asulates ning piirkondades, kus vette võib sattuda sade- või heitvett (nt tööstus, sadamad, põllumajandus).
Enne ujumist tasub kontrollida:
- kas tegemist on supluskohaga;
- milline on vee kvaliteediklass;
- kas ujumine on lubatud või on antud hoiatus,
- kas vesi tundub puhas (väldi sogast, ebahariliku lõhna või värvusega vett, õlikilet, prügi või suublate lähedust).
Vähemalt neli korda hooaja jooksul:
- üks kord enne hooaja algust;
- ülejäänud hooaja jooksul kord kuus.
Paljudes supluskohtades tehakse analüüse sagedamini.
Analüüsitakse kahte bakterit:
- Escherichia coli (E. coli)
- soole enterokokid
Lisaks hinnatakse visuaalselt vee puhtust (prügi, vetikad, muu reostus).
Kui bakterite sisaldus ületab lubatud piiri, võib tegemist olla reostusega.
See tähendab, et:
- vette võib olla sattunud ka haigustekitajaid;
- mida suurem ületus, seda suurem on terviserisk;
- ettevaatlikud peaksid olema eriti lapsed, eakad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed;
- vältida tuleks vee allaneelamist ning suplemist lahtiste haavade korral.
Kvaliteediklass näitab, kui tõenäoline on fekaalne reostus:
- väga hea – reostuse oht on väga väike
- hea – oht on väike
- piisav – vee kvaliteet võib kõikuda, reostus võib esineda
- halb – reostus on tõenäoline
Terviseamet hindab kvaliteeti iga hooaja lõpus viimase nelja aasta proovide põhjal.
Kui supluskoht saab hinnangu „halb“, antakse järgmiseks hooajaks soovitus mitte supelda, sõltumata üksikutest proovitulemustest.
Sinivetikad
Sinivetikate esinemisest randades annab aimu vee värvuse muutumine. Tavaliselt annab sellest märku vee ebatavaline värvus: hallikas-, kollakasroheline või sinakasroheline värv, vee läbipaistvuse vähenemine või kui kaldaäär on kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja vahuse massiga. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Kui sinivetikaid esineb vees väikeses koguses, siis võib vees ujuda juhul, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest.
Tähelepanelik peab olema ka lemmikloomade suhtes. Kuna loomad on vetikate toksiinide suhtes tundlikumad kui inimesed, siis näiteks koertel piisab mürgistuse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Kui ujusite sinivetikatega saastunud vees, siis tuleb vesi kehalt ja eriti silmadest puhta veega maha pesta. Kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada, haigele võib anda ka söetablette.
Loe lisaks:
Tegu võib olla sinivetikatega, kui:
- on juuli või august;
- vesi on värvunud kollakas-roheliseks tänu silmaga nähtavatele "helvestele";
- vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga;
- värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal;
- veel on kopituse lõhn.
Kuigi sinivetikate toksilisus inimesele ei ole suur, võib nendega kokkupuude põhjustada ebameeldivaid tervisekaebusi.
mürgiStuse sümptomid
Sinivetikamürgistuse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgistuse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi.
- naha ja silmade punetus;
- halb enesetunne ja kõhulahtisus;
- palavik, nohu ja köha;
- lihasevalud;
- huulte kipitamine ja pragunemine;
- tasakaaluhäired.
Tserkaarid ja suplejate sügelushaigus
Osades veekogudes, eelkõige järvedes ja tiikides võib suviti esineda tserkaare ehk vereimiusside vastseid, kes võivad suplejatel põhjustada sääsepunnilaadset sügelevat löövet – tserkaarset dermatiiti ehk suplejate sügelushaigust (ing. k. swimmer’s itch).
Vereimiussid ehk tserkaarid on väga väikesed (alla poole mm pikkused) veelindude parasiidid, kelle vaheperemeheks on veeteod. Vaheperemehest väljudes on neil vaja kiiresti leida peremeesorganism – veelind. Kui samal ajal satub vette mõni inimene, võivad nad proovida tungida naha kaudu ka inimese organismi. Inimese organismi nad tungida aga ei suuda ning hukkuvad nahas, kuid võivad põhjustada sellega sügelevat löövet.
Seda, kas ning millal täpselt tserkaare vees võib olla, on raske ette määrata. Tserkaaride esinemise tõenäosus on suurem järvedes ja tiikides, kus elutseb tigusid ja veelinde ning on piisavalt taimestikku, kus teod saavad elada. Parasiidid aktiveeruvad (väljuvad oma vaheperemeestest tigudest) soojade ilmadega, kui seisuveekogudes on vee temperatuur üle 20 kraadi ja arvatavasti ka tuulevaikse ilmaga. Kui kaua tserkaare võib vees esineda, ei ole teada. Ühest teost võib väljuda tuhandeid tserkaare, kes ei pruugi väljuda ühel ajal, vaid erinevatel aegadel. Samas elavad tserkaarid vabas vees vaid mõnikümmend tundi ning peremeesorganismi (mõnda veelindu) leidmata hukkuvad seejärel.
Ohustatud on eelkõige nõrgema immuunsüsteemiga ja tundlikuma nahaga inimesed, eelkõige lapsed. Lisaks sellele, et laste nahk on tundlikum, viibivad lapsed täiskasvanutest kauem vees, eriti madalamas soojemas vees, kus võib olla rohkem tigusid ja tserkaare.
Loe lisaks:
ERR-i Novaatori portaalis uudis: "Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed"
Ajakirja Eesti Loodus nr 09/2018 lk 71-73 artikkel "Kas nähtamatut peab kartma ehk suplejate sügelushaiguse põhjustajad"
Tserkaarse dermatiidi sümptomid:
- Alguses põletustunne, kipitustunne või sügelus nahal.
- Hiljem peale ujumist ilmuvad nahale sügelevad sääsepunnilaadsed punnid.
- Sügelus ja punnid asuvad kehal neis piirkondades, mis puutusid kokku veega.
- Harvadel juhtudel, kui puututakse kokku väga paljude tserkaaridega, võib tekkida ka palavik, liigeste turse, iiveldus jm.
Sügelus võib kesta kuni nädala või kauemgi, kuid kaob järk-järgult. Vajadusel tuleb pöörduda perearsti poole.
Vältimaks lööbe tekkimist:
- Võimalusel vältida ujumist sellises vees, kus võib esineda tserkaare, eriti lapsed ja tundlikuma nahaga inimesed.
- Peale ujumist on soovitatav ennast võimalusel puhta veega üle loputada ja kindlasti käterätikuga kuivaks hõõruda.
- Mõne kirjandusallika andmetel võib tõenäoliselt hommikupoolikul olla tserkaaride kogus vees suurem.
Suplusvesi Euroopas
Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas pööratakse olulist tähelepanu vee, sealhulgas ka suplusvee kaitsele. Veepoliitika raamdirektiiviga nr 2000/60/EMÜ (VRD) seatakse eesmärgiks põhjaveekihtide ja veekogude vee hea seisundi tagamine ja pikaajaline säästev kasutamine ning seatakse kohustus veemajanduskavade koostamiseks. Veemajanduskava kujutab endast piirkonna kirjeldust ning täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul vesikonnale seatud eesmärke. Kuna supluskohad on veekogude osad, siis on ka supluskohtade vee kvaliteet seotud veekogude heaolust.
Raamdirektiiviga seotud eesmärkide elluviimiseks, suplusvee kvaliteedi tagamiseks ja inimeste tervise kaitsmiseks on Euroopa Liidus kehtestatud vastavad nõuded suplusvee direktiiviga nr 2006/7/EÜ. Eesti on üle võtnud direktiivi nõuded sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 “Nõuded suplusveele ja supelrannale”.
Euroopa Komisjoni kodulehelt leiab infot suplusvee nõuete ja kvaliteedi kohta kõigis liikmesriikides:
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.06.2026
