Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Terviseamet lükkab ümber meedias ilmunud valeväited

Tänases Eesti Päevalehes ilmus artikkel „Kindlustusfirma süüdistab: terviseamet varjab, valetab ja rikub seadust“, mis sisaldab hinnanguid ja väiteid, mis ei vasta tõele.

Terviseamet teeb siinkohal kokkuvõtte peamistest küsimustest ja edastab avalikkusele selgitused. 

VÄIDE 1: „Sisuliselt on kindlustusandja pidanud antud juhul piirduma vaid meediast saadud infoga, sest valdavale osale olulistele kindlustusandja küsimustele terviseamet keeldub tahtlikult vastamast, varjates toimunu asjaolusid ja üritades kindlustusandjat viia eksitusse.Terviseamet tahtlikult varjab toimunu asjaolusid ja on edastanud sealjuures valeinformatsiooni (nt väide, et kahju tekkis piksest).”

"Kindlustusandja kurdab, et te ei ole vastanud suurele osale teile saadetud küsimustele ja läks isegi nii kaugele, et süüdistab teid tahtlikus varjamises. Kas saaksite selgitada, miks pole kindlustusandja kirjadele korralikult vastatud?"


Esiteks, Terviseametist sõltumatu tehniline uurimine veel käib. Kuivõrd Terviseameti külmladusid puudutav kahjukäsitlus on samuti pooleli, siis ei ole võimalik detailidesse laskuda. Kindlustusandja on Terviseametile saatnud enam kui 30 küsimust, millele on osaliselt juba vastatud. Ülejäänud küsimustele vastamine eeldab vajalike andmete kogumist ja süstematiseerimist. Terviseamet saab vastata „korralikult“ alles siis, kui kogu kindlustusandjat huvitav informatsioon täies mahus tervikuks köidetakse. Tahtlik varjamine on tõsine süüdistus, mis ei vasta antud juhul tõele. Vastupidi – Terviseamet teeb kõik selleks, et kindlustusandjale edastatav info oleks õige ja tõendatud. Osaliselt saab küsimustele vastata üksnes Riigi Kinnisvara AS, kes tellis hoone ja selle seadmetega seonduvad hooldused ning vastav info edastati kindlustusandjale. Terviseamet tegutseb Paldiski mnt 81 hoones rentnikuna ning saab vastata küsimustele, mis jäävad ameti vastutusalasse.

Teiseks. Terviseamet ei ole kahjuteates esitanud valeväiteid. Kindlustusjuhtumi teates oli tekst: „Võimalik kahju põhjus on elektrivarustuse häired, mis on tingitud piksest või suurest kuumusest. Seadmete riket, mis oleks toimunu põhjustanud, ei ole tuvastatud. Asjaolud on selgitamisel.“ Niisiis viitas Terviseamet kahju võimalikule põhjusele elektrivarustuse häirete tõttu, kuid toonitas, et asjaolud on selgitamisel. Esialgne kahjuteade ei saagi sisaldada juhtunu detailset kirjeldust ja lõplikku tehnilist põhjust, sest see selgub Riigikantselei poolt juhitud uurimise käigus. Terviseamet täitis kahjuteate esitamisega üksnes teavitamise kohustust. Juhtunu tegelikud asjaolud selguvad tehnilise ekspertiisi ja muude tegevuste järel ning alles selle uurimise lõpplahendist sõltub kahjukäsitluse tulemus. Kui näiteks puu kukub maja peale, võib esialgu kahtlustada tugevamat tuulepuhangut, kuid see ei tähenda, et põhjuseks ei võiks olla hoopis mädanik või kellegi tahtlik tegevus puu sihiliku langetamise näol. See ongi uurimise ja läbipaistva kahjukäsitluse eesmärk – selgitada välja, mis tegelikult juhtus ja kas sõlmitud kindlustusleping katab kahju tõttu tekkinud kulud. Ei ole eluliselt usutav, et Terviseamet esitas teadlikult valeväiteid pikse või elektrikatkestuse kohta, kuivõrd need väited on kergesti kontrollitavad ja ümberlükatavad. Olgu veel kord rõhutatud - esialgse kahjuteate esitamise ajal puudus Terviseametil info selle kohta, mis temperatuuritõusu põhjustas – oli teada üksnes see, et seadmete andmete kohta hoonest automaatteavitust ei tulnud.

VÄIDE 2: Terviseamet varjab kindlustusandja eest logiandmeid ja muud teavet 

Logimisandmete küsimus puudutab ilmselt GuardSystemsilt soetatud teavitussüsteemi. Taustaks selgitame, et GuardSystemsi teavitussüsteem paigaldati back-up’ina juhuks, kui hoone enda automaatika peaks streikima. Riigi Kinnisvara AS tellimusel ehitatud hoone sisaldas juba automaatikat, mis annab erinevatest kõrvalekalletest teada. Muu hulgas pidi RKAS-i teavitussüsteem andma häiret, kui hoone külmladudes esineb temperatuurikõikumisi või jahutusseadmete töö ei vasta parameetritele. Tol kahetsusväärsel jaaninädalal see süsteem aga ei töötanud ja ühtegi häiret ei laekunud. GuardSystemsi andurid hankis Terviseamet 2017. aasta lõpus, sest soovis paigaldada hooneautomaatikale lisaks eraldiseisva süsteemi, mis annaks otse Terviseametile teada, kui ladudes esineb temperatuurihälbeid. Terviseametil ei olnud sellise eraldiseisva süsteemi paigaldamiseks kohustust, kuid see oli tollase peadirektori soov, et häiresüsteemid oleksid dubleeritud. Niisiis on GuardSystemsi seadistuse kõrval olulise tähtsusega küsimus, miks ei saatnud häiret hooneautomaatika. See küsimus kuulub aga vastamiseks Riigi Kinnisvara AS-ile.

Hetkel ei ole Terviseamet saanud GuardSystemsilt andmeid, mille abil saaksime olemasolevat logimisinfot võrrelda. Seeõttu ei ole hetkel võimalik kindlaks teha, kes konkreetselt GuardSystemsilt soetatud häiresüsteemi parameetreid muutis (Tallinna külmlaod saatsid häireteateid üksnes nädalavahetustel, kuigi pidid saatma ka nädala sees ja riigipühadel). Kui GuardSystemsilt laekuvad küsitud logimisandmed, siis muutub parameetrite muutja isiku tuvastamine tõenäolisemaks. Isegi kui meil õnnestub konto kasutaja välja selgitada, siis sõltub vastutuse või süü küsimus sellest, miks muudatused 2019. aasta sügisel tehti ja kelle ülesandel. Süü küsimusest saab rääkida üksnes juhul, kui jaaninädalal tekkinud kahju ja konkreetse isiku poolt GuardSystemsi häireparameetrites tehtud muudatuse vahel tuvastatakse põhjuslik seos.

Kokkuvõtvalt saab Terviseamet esitada kindlustusandjale üksnes seda infot, mis on meil olemas. Sellist infot ei edastata aga meedias või meedia kaudu, vaid Terviseameti esindaja ja kindlustusandja omavahelise suhtluse käigus. Kahjukäsitlus ei saa toimuda pressikonverentside või ajaleheartiklite kaudu.

VÄIDE 3: Terviseamet varjab avalikkuse eest vaktsiinide hävimise asjaolusid

Eeltoodule lisaks on täna Delfi.ee portaalis ilmunud uudis „Terviseamet salastas vaktsiinihävimise aruande“, mis jätab avalikkusele mulje, justkui varjab Terviseamet külmladudes toimunud temperatuuritõusu asjaolusid. See ei vasta tõele. Tegemist oli Terviseametis algatatud teenistusliku järelevalve aruandega, mis ei saagi olla olemuselt avalik dokument, sest sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning on mõeldud eelkõige ametkondlikuks kasutamiseks. Nimetatud aruanne esitati riigikantselei juures tegutsevale uurimiskomisjonile, mis tegeleb külmladude temperatuurihälbe ja suure kahju tekkimise asjaolude väljaselgitamisega. Terviseameti aruanne lisatakse uurimismaterjalide hulka ning selle põhjal valmib intsidendi osas lõppraport, mis on olemuselt avalik dokument. Alles selle järel on ka Terviseametil võimalik juhtunu asjaolude kohta detailsemat infot avaldada, kuid praegu on tegemist uurimismaterjaliga, millele ligipääs piiratud.

Kinnitame avalikkusele, et Terviseamet jagab infot nii pea, kui on selgeks saanud, mis juhtus, miks juhtus ja kas seda oleks saanud ära hoida. Hetkel külvavad meedias ilmunud üksikud infokillud aga üksnes segadust ja kutsume seetõttu kõiki meediaväljaandeid üles mõistlikkusele. Hoidume hinnangutest ja süüdistustest, kuniks asjalood on selgeks saanud.
 

Veel uudiseid samal teemal

17.09.2021

Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 154 inimest

17. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 154 inimest. Kokku on haiglas 174 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 123 ehk 70,7% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 51 ehk 29,3%.

16.09.2021

Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 144 inimest

16. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 144 inimest. Kokku on haiglas 162 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 114 ehk 70,4% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 48 ehk 29,6%.