Sa oled siin

Reisivaktsineerimine – kuhu reisides peaks end vaktsineerima?

Estraveli statistika kohaselt reisivad Eesti inimesed koroonakriisi algusest alates vähem, kuid  jätkuvalt otsitakse sihtkohti, kuhu on võimalik puhkusele sõita. Sihtkohta valides arvestatakse nii Covid-19 viiruse leviku ja piirangutega, kuid ära ei ole unustatud ka teisi nakkushaigusi, mille vältimiseks on soovitatav end vaktsineerida.

Eesti elanike seas oli eelmiste jõulude ja aastavahetuse perioodil populaarsemateks sihtkohtades Kanaari saared (Tenerife), Mehhiko, Dubai, Maldiivid ja erinevad Kariibi mere saared. Suvel reisiti ka näiteks Kreekasse ja Küprosele.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on Aasias, sh Maldiividel, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, sh Mehhikos, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades levinud Zika, Dengue ja Chikungunya viirushaigused, mille vastu vaktsiini ei ole, vaktsiin on katsetamisel või vaktsiini kasutamine on piiratud. Neisse nakatumise ennetamiseks on tähtis kasutada teisi, sh sääsehammustuste vältimisele suunatud, meetmeid. Malaaria vastaseid ravimeid on soovitatav kasutada profülaktikaks malaariasse nakatumise riskipiirkondades nagu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika mitmed riigid.

„Igal reisija peaks teadma, kas teda on vaktsineeritud vastavalt tema sünniaasta järgsele riiklikule immuniseerimiskavale. Näiteks peaks reisija olema vaktsineeritud mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse ning viimase 10 aasta jooksul (re)vaktsineeritud ka difteeria ja teetanuse vastu,“ lausus Filippova.

Meeles tasub pidada, et kõik vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist.

Euroopas on näiteks Austriasse, Belgiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Bulgaariasse, Iirimaale, Itaaliasse, Kreekasse, Poolasse, Portugali, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Saksamaale, Serbiasse, Suurbritanniasse, Tsehhi, Ukrainasse ja Venemaale reisides soovitatav vaktsineerida leetrite vastu 2 nädalat enne reisi algust juhul, kui inimene ei ole vaktsineeritud leetrite vastu ja ei ole leetreid põdenud.

Filippova lisas, et nakkushaiguste vältimiseks on soovitatav reisijatel pöörduda vähemalt neli nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või siis reisimeditsiinikabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. „Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta nagu hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sh malaaria ravimprofülaktika vajadus,“ loetles Filippova.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti sõnul on maailm avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. „Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,“ tõi Filippova esile.

Veel uudiseid samal teemal

08.05.2021

COVID-19 blogi, 8. mai: ööpäevaga lisandus 348 positiivset testi

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4876 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 348 ehk 7,1% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 13 789 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 369 157 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 155 022 inimest.

07.05.2021

Terviseamet Karjaküla sotsiaalkeskuse juhtumist: vaktsiin hoidis ära raske haigestumise

Kui koroonaviiruse teise nakatumislaine alguses moodustasid hooldekodudest haiglasse viidud patsiendid ligi 20 protsenti kõikidest koroonaviirusega nakatunud haigetest, siis vaktsineerimise järel on nende osakaal langenud ühe protsendi lähedale. Surmade statistikas oli pilt veelgi kurvem – ligi pooled lahkunutest, kel tuvastati koroonaviirus, olid hooldekodude või sotsiaalkeskuste kliendid. Nüüd on hoolekandeasutuste klientide osakaal koroonasurmades 3-8 protsenti.