Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Pärnumaa lastelaagris nakatus 29 last koroonaviirusesse

Terviseameti andmetel puhkes Pärnumaal tegutsenud lastelaagris koroonapuhang, kus kahes vahetuses osalenud 79 lapsest on tänaseks nakatunud 29. Esialgsetel andmetel on tegemist nakkavama Delta tüvega.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul on haigestunud lapsed pärit erinevatest maakondadest ning esimesed haigestunud registreeriti Terviseameti Põhja regionaalosakonnas 8. juulil, Lõuna regionaalosakonnas 9. juulil ja Lääne regionaalosakonnas 10. juulil. Kahetsusväärselt ei teavitanud laagri korraldajad Terviseametit laste haigestumise faktist, mis soodustas nakkuse levikut. Samuti lubati laagrisse teine vahetus vaatamata sellele, et mitmel eelnevas vahetuses osalenud lapsel esinesid haigustunnused. „Terviseameti inspektorite poolt läbi viidud küsitlustest on selgunud, et esimesed lapsed haigestusid juba 30. juunil ja 1. juulil, kuid laagri korraldajad ei osanud lastel COVID-19 nakkust kahtlustada ning seetõttu ei suunatud neid ka isolatsiooni,“ selgitas Juhkam.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse leviku kiirus Eestis kasvanud ning nakatamiskordaja R ületab juba mitmendat nädalat 1,0 piiri. Selline olukord on muuhulgas tingitud Delta tüve osakaalu suurenemisest, mis jõudis möödunud nädalal 80 protsendini. Lapsed põevad haigust üldjuhul kergemini, sageli sümptomiteta ning selle tõttu ei jää nad koju ja ei pruugi pöörduda arsti poole. Kuivõrd lapsed on oma käitumises palju aktiivsemad ja puutuvad omavahel erinevates tegevustes kokku, on nakkuse edasikandmise võimalus nende seas suurem.

„Lastelt levib nakkus edasi laste pereliikmetele, kes võivad omakorda levitada nakkust edasi töökohtadel. Näeme meile laekunud andmete põhjal, et viimase kahe nädala jooksul on haigestumine laste seas kasvanud. Näiteks osales üks koroonaviirusega nakatunud 12-aastane laps treeningul, mille tagajärjel haigestus omakorda 13 treeningul osalenud last,“ rääkis Juhkam.

Terviseamet saatis Haridus- ja Noorteametile märgukirja, milles juhib tähelepanu nakkusohutuse meetmete täitmise vajadusele lastelaagrite korraldamisel. Muu hulgas rõhutatakse tarvidust läbi mõelda, kuidas lapse haigestumise korral käituda. Kuum ilm, konditsioneeritud õhk ja ujumine võivad lastel tekitada erinevaid sümptomeid, mille korral ei osata kahtlustada COVID-19 nakkust. Mis iganes (ülemiste hingamisteede) viirusnakkuste sümptomite tekkimisel peab haigestunu olema isoleeritud ning tervishoiutöötaja poolt üle vaadatud ja testitud. Koheselt tuleb kontakteeruda lapsevanemaga, paludes esimesel võimalusel lapsele järele tulla. Kuni testi tulemuse saamiseni peab laps viibima eneseisolatsioonis. Samuti peab laagri korraldaja koheselt teavitama Terviseameti regionaalosakonda rühmaviisilisest haigestumisest ja kaardistama kõik lähikontaktsed isikud. Oluline on personali vaktsineerimine COVID-19 vastu. Soovitatav on hoida kohapeal SARS-CoV-2 kiirtestide varu.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno kutsub kõiki üles äärmisele ettevaatusele. „Delta tüvi on senistest tüvedest palju nakkavam ning kuigi lootsime sügiseni näha väga madalat nakatumistaset, näitab tegelikkus midagi muud. Kolded võivad tekkida ootamatult ja haigus kiiresti levida. Niisiis pöörab Terviseamet erilist tähelepanu nakatunute ja nende lähikontaktsete kiirele kaardistamisele, et hoida ära viiruse laialipiserdamist. Igaüks meist peab mõistma, et haigena ja lähikontaktsena kodus püsimisel on väga suur tähtsus,“ ütles Lanno.

Veel uudiseid samal teemal

23.10.2021

Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 320 inimest

23. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 453 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 320 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 213 ehk 66,6% on vaktsineerimata ja 107 ehk 33,4% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

22.10.2021

Esmaspäevast tagatakse eelkõige erakorralise ja vältimatu abi andmine

Terviseamet rakendab alates esmaspäevast arstiabi osutajatele täiendavad meetmed, et tulla toime COVID-19 nakkusega patsientide hulga kasvuga. Tervisealases hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Samuti peatub piirkonniti plaaniline ravi.