Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Malaaria riskipiirkondadesse reisimisel tuleb pidada nõu arstiga

Malaaria võib kulgeda raskelt. Seetõttu on oluline riskipiirkondadesse sõites  kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid ning kemoprofülaktikat. Ennetuseks määratakse reeglina kemoprofülaktika juba enne reisi. Selleks on vajalik õigeaegselt pöörduda reisimeditsiiniga tegeleva tervishoiuteenuse osutaja poole. Oluline on riskipiirkonnas kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid ja kemoprofülaktikast kinni pidada ning kindlasti mitte lõpetada seda omavoliliselt.

Malaaria on troopilistes ja subtroopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia, India ja Edela-Okeaania) sääskedega leviv nakkushaigus.

Eesti tingimustes on malaaria sisse toodav nakkushaigus, viimased kohalikud haigusjuhud registreeriti Eestis 1952. aastal. Aastas registreeritakse üksikud juhud ning tänavu on Terviseameti andmetel diagnoositud 4 malaaria haigusjuhtu. Nakatumine toimus Aafrikas: Guineas, Burkina Faso, Ghanas ja Ugandas. Kõik haigestunud vajasid hospitaliseerimist. Haigestunutest ei kasutanud keegi haiguse ennetamiseks vajalikku kemoprofülaktikat.

Malaariat põhjustab algloom Plasmodium, mille liike on palju. Sagedasemad liigid on Plasmodium vivax (kolmepäevase malaaria tekitaja) ja Plasmodium falciparum (troopilise malaaria tekitaja). Viimase poolt põhjustatud haigestumine kulgeb reeglina raskes vormis ja võib lõppeda surmaga. Erinevate andmete alusel lõpeb surmaga 10-40% ravimata juhtudest.

Malaaria nakkuseallikaks on enamasti nakatunud inimene. Haigustekitaja ülekanne toimub hallasääskede ehk Anopheles tüübi sääskede hammustuse kaudu.

Peiteperioodi pikkuseks on 7-14 päeva P. falciparum, 12-18 päeva P. vivax ja P. ovale ning 18-40 päeva P. malariae etioloogiaga nakkuse korral. Erandina võib P. vivax’ga nakatumisel olla peiteperiood ≥ 8-10 kuud.

Malaariale on iseloomulik lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia. Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse, neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi, hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval.

Malaaria ennetamise soovitused malaaria-endeemilistesse piirkondadesse reisijatele:

  • Alustada õigeaegselt kemoprofülaktikat ja mitte katkestada seda omaalgatuslikult.
  • Malaaria ohupiirkonnas vältida väljas viibimist sääseründe ajal.
  • Kanda riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad.
  • Kanda tunnustatud sääsetõrjevahendit katmata kehaosadele regulaarselt.
  • Viibida töötavate kliimaseadmetega ruumides.
  • Öösiti sulgeda aknad ja uksed või katta need sääsevõrkudega.
  • Kui sääsed võivad toas olla, siis  

        a) magada terve sääsevõrgu all ja
        b) kasutada toas sääsetõrjevahendeid.

  • Reisi ajal või pärast kodumaale naasmist palaviku tekkel pöörduda viivitamatult arsti poole.

 

Täpsemad juhised malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed leiab siit.

Veel uudiseid samal teemal

24.11.2022

Nädala jooksul lisandus 10 gripiviiruse ja 2224 COVID-19 juhtu

46. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3785 inimest, 43%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Laboratoorselt kinnitati kümme gripiviiruse juhtu, nendest üheksa A-grippi ja üks B-gripp. COVID-19 juhtumeid lisandus 2224, millest 491 olid laboratoorselt kinnitatud.

17.11.2022

Nädala jooksul lisandus üheksa gripiviiruse ja 2191 COVID-19 juhtu

45. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3305 inimest, 38%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Laboratoorselt kinnitati üheksa gripiviiruse juhtu, nendest kaheksa A-grippi ja üks B-gripp. COVID-19 juhtumeid lisandus 2191, millest 490 olid laboratoorselt kinnitatud.