Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Konverentsil koguti mõtteid sõja- ja katastroofimeditsiinist

Detsembri alguses kogunesid Tallinnas tsiviil- ja militaarvaldkonna spetsialistid Eestist ja NATO partnerriikidest. Alustuseks viidi läbi põhjalik tsiviil-militaar tervishoiuõppus ning järgnevatel päevadel arutleti peamiselt tervishoiusüsteemi kriisiaegse toimimise ja sellega seotud otsuste üle.

Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets ütles, et laiaulatuslike kriiside ajal on tsiviiltervishoiu ja militaarmeditsiini koostöö loomulik ja loogiline.

"Teadupärast toetub Eesti Kaitsevägi enamjaolt tsiviiltervishoiule, kus näiteks sõjas kannatada saanuid ravitakse peamiselt tsiviilhaiglates. Sellest tulenevalt on oluline igapäevaselt pingutada, et koostöö sujuks nii riigi kui ka asutuste tasemel, sest valmis ei pea olema üksnes Eestis, vaid ka NATO liitlasvägede tarbeks, sest vajadusel hakatakse nende riikide sõdureid ravima Eestis ehk toetutakse samale tsiviilressursile," selgitas Vaiknemets.

Kuigi sõja- ja katastroofimeditsiini konverents on toimunud varasemalt juba 15 korda, siis Terviseamet asus põhikorraldajate sekka esmakordselt. "See on märgiline eeskätt tsiviil-militaar koostöö vaatest ja ehe näide heast koostööst riigiasutuste ja valdkondade vahel," ütles Vaiknemets.

Paneelidiskussioon: Balti- ja Põhjamaade tsiviil-militaarmeditsiini koostöö lauharjutuse kogemus. Arutlevad Jarno Habicht, Aivar Toom, Ahti Varblane, Ragnar Vaiknemets ja kol Jurgen Muntenaar.

 

Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütles konverentsi lõpukõnes, et võtab kaasa kolm teemat, millega soovitakse 2024. aastal jõudsalt edasi liikuda. Esmalt seistakse tervishoiu varude koostamise ja hoidmise eest, samuti arendatakse EDRT (Estonian Disaster Relief Team) vajadusi ehk minnakse edasi tsiviilvälihaigla arendamisega ning viimasena, kuid mitte vähemolulisena, korraldatakse kriisi- ja traumaalaseid koolitusi ning viiakse läbi õppuseid.

 

4.-5. detsember 2023

Balti- ja Põhjamaade tsiviil-militaarmeditsiini koostöö lauaharjutus

Tallinnas toimunud rahvusvahelisel tsiviil-militaar tervishoiu lauaõppusel harjutati patsientide liigutamist Eestis ja üle riigipiiri. Patsientide massilist viimist Eestist välja harjutati sellises mahus esmakordselt, uudne oli selline kogemus ka tsiviiltervishoiuasutustele ja Terviseametile.

Stsenaarium nägi ette NATO artikkel 5 läbimängimise, kus keskset rolli täitsid tsiviiltervishoiuasutused ja nende tegevust korraldavad ametid. Õppusel osales kokku 10 riiki Balti ja Põhjamaade regioonist, samuti Poola ja Saksamaa. Õppus andis riikidele hea ülevaate enda vahendite ulatusest ja riigi võimekusest sellises kriisi hakkama saada. Koostööharjutus näitas, et üksnes ühiselt tegutsedes on võimalik tagada patsientidele vältimatu abi ning evakuatsioon teiste riikide tervishoiuasutustesse. Tsiviilstruktuuride esindajad said parema ülevaate NATO toimimise põhimõtetest ja kriisiaegsetest töömudelitest.

Lauaõppus korraldati NATO, Terviseameti ja Eesti Kaitseväe koostöös.

 

6. detsember

16. sõja- ja katastroofimeditsiini konverents (suletud sessioon)

Sihtgrupp: elutähtsa teenuse osutajad, tervishoiu juhtivad esindajad (nt perearstisüsteemi esindajad), partnerasutused (PPA, PäA, Riigikantselei jpt).

Kuulajatega jagati kõige uuemat ja olulisemat infot tervishoiu ja riigi juhtimisest kriiside, sh sõja korral ning anti ülevaateid valdkonna tulevikusuundadest. Lisaks arutleti eelnevatel päevadel toimunud NATO rahvusvahelise tsiviil-militaartervishoiu harjutuse õppetundide üle - mida on Eestil õppida Ukrainalt ja kuidas ehitada üles süsteem, mis ei jäta inimesi hätta isegi kriisi ajal. Ettekande tegi Kaitseväe juhataja Martin Herem.

Üksnes kutsetega külalistele mõeldud arutelupäev korraldati Eesti Kaitseväe ja Terviseameti koostöös. 

 

7.-8. detsember

16. sõja- ja katastroofimeditsiini konverents (avalik sessioon)

Sihtgrupp: arstid, õed, parameedikud, erakorralise meditsiini tehnikud, proviisorid, farmatseudid, meditsiinitudengid ja teised valdkonnast huvitatud inimesed

Arutelul osalesid Ilmar Raag (moderaator), terviseminister Riina Sikkut, kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Margus Tsahkna ja Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi.

 

Arutelude põhifookuses oli Kaitseväe ja Terviseameti koostöö tervishoiuteenuse toimepidavuse tagamisel kriisisituatsioonis, lahingvigastused ja nende käsitlemine, sõja mõju inimeste vaimsele tervisele ning keemia-, kiirgus- ja bakterioloogilise saastega seotud ohud.

Venemaa algatatud sõda Ukrainas näitab, kui suur tähtsus on riikliku valmisoleku tagamisel olukorras, kus lisaks tervishoiu tavapärasele toimimisele tuleb tegeleda otsesest sõjast tingitud vigastustega. Sageli tehakse seda piiratud vahenditega olukorras - puudub vajalik tehnika, tööjõud või spetsiifiliste oskustega spetsialist, rääkimata hoone enda seisukorrast (veeühendus, elekter) või asukoha tugiteenuste olemasolust (toitlustus). See on väljakutse kogu kohalikule tervishoiusüsteemile.

Terviseamet juhib Eestis kriisideks valmisolekut tervisevaldkonnas mitmete tegevuste kaudu, sh riskide analüüsimise ja hindamise, plaanide koostamise ning koolituste korraldamisega. Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus tegeleb Eestis parameedikute ja tsiviilmeedikute lahingumeditsiini väljaõppe, õppuste korraldamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonna teadus- ja arendustegevusega.

Seega on äärmiselt oluline, et need ühised oskused leiaksid maksimaalsel tasemel ja koordineeritud kasutust, kui puhkeb reaalne kriis. Ja selleks tuleb valmis olla juba praegu.

 

16. sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsi teemad:

  • Sõja- ja katastroofimeditsiin
  • Väljaõpe, simulatsioon, õppused, meeskonna treening
  • Traumahaige käsitlus
  • Juhtimine
  • Käimasolevad kriisid ja konfliktid
  • Sõja mõju vaimsele tervisele
  • Keemia-, kiirgus- ja bakterioloogilise saaste ning kaitse

 

Konverentsil toimusid erinevad praktilised töötoad, kus sai kätt harjutada traumapatsiendi käsitluses ja virtuaalse reaalsuse simulatsioonides.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverents sai teoks Kaitseväe, Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse, Kaitseväe peastaabi meditsiiniteenistuse, Kaitseväe Arstide Seltsi ja Terviseameti koostöös.

Fotod: Kaitsevägi

Veel uudiseid samal teemal

16.10.2023

Elustamispäev juhib tähelepanu elustamisoskuste vajalikkusele

16. oktoober on rahvusvaheline elustamispäev, mille raames on võimalik meelde tuletada elustamise põhitõdesid.

26.05.2023

ARUANNE SAAREMAA INIMESTELE: Kuidas lahendati Kuressaare veekriisi?

7. mail 2023 puhkes Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu viimase 30 aasta suurimaid nakkuspuhanguid. Terviseamet teeb toimunust ülevaate ning selgitab juhtunu tagamaid - millised olid kriisi lahendamise suurimad probleemid ning miks reageeriti sündmusele alles siis, kui kümned haigestunud inimesed haigla poole pöördusid?