Juunis algas ametlik suplushooaeg
Juunis avati Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab augusti lõpuni. Ametlik hooaeg avatakse supluskohtades, mis on hooldatud ja korrastatud, tagatud on ujujate ohutus, olemas on info veekvaliteedi ja valdaja kohta.
Hooaeg avati 53 supluskohas, kus toimub veeseire maist augustini. Lisaks veekvaliteedile jälgitakse, et vees ei oleks jäätmeid, prügi, õli ega sinivetikate poolt põhjustatud õitsenguid.
Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialisti Aune Annus-Urmeti sõnul on võetud veeproovid kõikidest randadest, avatud supluskohtade veekvaliteet on väga hea. „Võrreldes eelmise aastaga lisandub uue supluskohana Haabneeme rand Viimsis, nimekirjast jäi välja Pärnu Raeküla rand. Samuti ei avata hooaega veel Valgamaa Pedeli paisjärve rannas ning Jõgevamaa Aidu, Kamari ja Mustjõe supluskohtades,“ selgitas ta ja lisas, et Raeküla ranna suplusvee kvaliteet on viis aastat järjest olnud halb, mistõttu tuleb sellest hooajast rakendada alalist soovitust seal mitte supelda.
Ametlik hooaeg avati Harjumaal, Järvamaal ja Tartumaal seitsmes supluskohas, Ida-Virumaal kuues, Hiiumaal viies, Pärnumaal neljas, Läänemaal, Valgamaal ja Võrumaal kolmes, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Viljandimaal kahes ning Jõgevamaal ühes supluskohas. Kõigist neist supluskohtadest on võetud esimesed proovid ja tulemuste põhjal on veekvaliteet hea.
Lisaks supluskohtadele tehakse veeseiret ka teistes avalikes veekogudes. Kokku jälgitakse suplusvee olukorda enam kui sajas supluskohas või avalikus veekogus. Harjumaal kontrollitakse veekvaliteeti 29 veekogus, Tartumaal 19, Järvamaal 11, Ida-Virumaal kümnes, Pärnumaal ja Hiiumaal seitsmes, Jõgevamaal neljas, Valgamaal ja Lääne-Virumaal viies, Viljandimaal ja Võrumaal neljas, Läänemaal ja Saaremaal kolmes ning Raplamaal ühes veekogus.
Kõigi supluskohtade ja avalike veekogude suplusvee seireandmed avalikustatakse Terviseameti lehel: http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=SV
Rohkem infot supluskohtadest saab siit: www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/inimesele/suplus-ja-ujulavee-ohutus
Veel uudiseid samal teemal
ARUANNE SAAREMAA INIMESTELE: Kuidas lahendati Kuressaare veekriisi?
7. mail 2023 puhkes Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu viimase 30 aasta suurimaid nakkuspuhanguid. Terviseamet teeb toimunust ülevaate ning selgitab juhtunu tagamaid - millised olid kriisi lahendamise suurimad probleemid ning miks reageeriti sündmusele alles siis, kui kümned haigestunud inimesed haigla poole pöördusid?
Kuressaare torustike puhastamise teravik keskendub vanalinnale
Kuressaare peatrassi joogivee proovid on viimased kolm päeva puhtana püsinud, kuid endiselt leiti positiivseid mikrobioloogilisi leide vanalinna koolidest ja ühest asutusest. Seetõttu ei anna Terviseamet veel joogivee kasutamisele rohelist tuld ja kasutada tuleks keedetud vett.