Sa oled siin

Gripiblogi, 16. nädal: uusi gripijuhtumeid ei lisandunud

16. nädalal ei lisandunud uusi gripiviiruse juhte. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu - kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.

Ajavahemikul 19. kuni 25. aprill pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1857 inimest, kellest 20% moodustavad lapsed. Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Raplamaal ja Pärnumaal.

Olukord Euroopas

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on mõjutavad gripiviiruse levikut.

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Veel uudiseid samal teemal

08.05.2021

COVID-19 blogi, 8. mai: ööpäevaga lisandus 348 positiivset testi

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4876 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 348 ehk 7,1% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 13 789 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 369 157 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 155 022 inimest.

07.05.2021

Terviseamet Karjaküla sotsiaalkeskuse juhtumist: vaktsiin hoidis ära raske haigestumise

Kui koroonaviiruse teise nakatumislaine alguses moodustasid hooldekodudest haiglasse viidud patsiendid ligi 20 protsenti kõikidest koroonaviirusega nakatunud haigetest, siis vaktsineerimise järel on nende osakaal langenud ühe protsendi lähedale. Surmade statistikas oli pilt veelgi kurvem – ligi pooled lahkunutest, kel tuvastati koroonaviirus, olid hooldekodude või sotsiaalkeskuste kliendid. Nüüd on hoolekandeasutuste klientide osakaal koroonasurmades 3-8 protsenti.