Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

11.08.2022

Sinivetikad on jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse

Viimaste päevadega on jõudnud sinivetikate mass avamerelt Lääne-Eesti randadesse, sh ka saartele. Terviseamet on saanud teateid sinivetikate esinemise kohta nii Lääne- kui ka Saaremaalt. Visuaalsete vaatluste põhjal võib öelda, et sinivetikaid esineb nii Paralepa rannas kui mujal Haapsalu lähedal asuval rannaalal, kus kaldaääred on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga. Sinivetika puhul võib vesi olla hägune, veepind võib olla kaetud silmaga vaevu nähtavate sinivetikakolooniatega. Sinist värvi tekitavad eelkõige surnud sinivetikate massid, kui nende lagunemise käigus eraldub...
09.08.2022

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 143 COVID-19 patsienti

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 143 COVID-19 patsienti. 31. nädalal avati haiglates 122 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 4654 haigusjuhtu, millest 2239 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2415 kliiniliselt diagnoositud. „Haigestumus näitab stabiliseerumise märke, kuid langusest rääkida on veel vara. Pigem on hetkel väike kõikumine, aga järgmised nädalad annavad selgust,“ selgitas Sadikova ja lisas, et nakatamiskordaja R langes 1,03 peale. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi...
03.08.2022

Terviseameti vastulause Liina Kersnale: Koolide distantsõpe oli ja on viimane hädameede

Tänases Eesti Ekspressis ilmus ametist lahkunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna arvamuslugu „Mõtteid tuleriidalt ehk vastutuse võtmisest. Kus on terviseameti kobarkäki korraldaja nägu ja nimi?“, mis sisaldab mitmeid eksitavaid väiteid. Kersna sõnul pidi haridus- ja teadusministeerium hankima koolidele kiirtestid, mida sotsiaalministeerium ja terviseamet ei pakkunud. Samuti väidab Kersna, et terviseamet pakkus ainsa lahendusena koolide distantsõpet. Terviseameti kinnitusel ei vasta väited tõele. 1. Kersna väidab, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu selleks, et juba varem...
02.08.2022

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 146 COVID-19 patsienti

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 146 COVID-19 patsienti. 30. nädalal avati haiglates 143 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 4764 haigusjuhtu, millest 2229 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2535 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 3,2% võrra (1998 laboratoorselt kinnitatud ja 2619 kliiniliselt diagnoositud haigusjuhtu). Uue nädalaga võib oodata veidi üle 2300 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sadikova ja lisas, et nakatamiskordaja R püsib 1...
28.07.2022

Klaaskuulisterilisaatorist loobumise argumendid

Sissejuhatus Steriliseerimine on parim viis mikroorganismidest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks. Iluteenuste valdkonnas steriliseerimise eesmärgiks on korduvkasutatavate lõike-torkevahendite kaudu võimalike ristinfektsioonide ülekandmise ning nakkushaiguste leviku vältimine. Steriliseerimine on mikroobide, sealhulgas bakterite, bakteriaalsete endospooride, viiruste ja seente täielik hävitamine. Kõik olulised instrumendid (ehk lõike-torke vahendid) steriliseeritakse pärast puhastamist. Iluteenindajad peavad tagama, et teenuse osutamisel kasutatakse sobivaid steriliseerimismeetodeid...
26.07.2022

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 133 COVID-19 patsienti

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 133 COVID-19 patsienti. 29. nädalal avati haiglates 117 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Üle 60-aastaste hulgas on positiivsete testide arv kasvanud üle 50%. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul osutus eelmisel nädalal analüüsitud 8487 testist 2007 positiivseks. „Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 28% võrra. Uuel nädalaga võib oodata veidi üle 2400 nakatunu,“ selgitas Sadikova ja lisas, et nakatamiskordaja R püsib 1,2 kandis. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase...
24.07.2022

Mida teha ahvirõugete vältimiseks?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas ahvirõugete puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks. Terviseameti hinnangul ahvirõugete siseriiklik levik hetkel puudub.   Keda ahvirõuged ohustavad? Ahvirõuged võivad tabada igaüht. Viirus ei hooli sinu soost ega seksuaalsest orientatsioonist. Ahvirõugetest on kõige enam mõjutatud meestega seksivad mehed. Ahvirõuged on valus ja ebameeldiv kogemus, kuid enamik inimesi paraneb haigusest mõne nädalaga. Kõige enam ohustab viirusnakkushaigus rasedaid, väikeseid lapsi ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi, kel võib esineda...
19.07.2022

Lisandus kaks ahvirõugetesse nakatumist

Terviseameti nakkushaiguste laboris kinnitati 18. juulil kaks ahvirõugete juhtu, kokku on Eestis ahvirõugetesse nakatumine tuvastatud neljal patsiendil. Kahe viimase juhtumi puhul on tegemist 20ndates aastates meestega, kes on lähiajal olnud riskeeriva käitumisega seksuaalsuhtes. Olemasolevate epidemioloogiliste andmete kohaselt ei ole juhtumid omavahel seotud ning ahvirõuged siseriiklikult ei levi.
19.07.2022

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 99 COVID-19 patsienti

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 99 COVID-19 patsienti. 28. nädalal avati haiglates 97 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Registreeritud andmetel suurenes haigestumine pea kõikides vanusrühmades. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul osutus eelmisel nädalal analüüsitud 7311 testist 1564 positiivseks. „Haigestumus on jätkuvalt kerges kasvutrendis, registreeritud andmetel suurenes haigestumine pea kõikides vanuserühmades. Uuel nädalaga võib oodata veidi üle 1700 nakatunu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hakanud taas kasvama, jõudes sel...
18.07.2022

Terviseamet tuvastas mitmes suplusrannas koolera vibriooni

Terviseamet tuvastas Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa suplusrandades koolera vibriooni. Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega (non-01/non-0139 Vibrio cholerae), mis ei oma epideemilist potentsiaali, kuid võivad 2-3% inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige väikesed lapsed, nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle nahal on marrastusi või haavandeid. Terviseameti sõnul on veega levivad mikroorganismid muutunud aina aktuaalsemaks....

Lehed