Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

 

 

Kutse tervisekontrolli

Eestis kehtib ühine, solidaarne ja  riiklik ravikindlustus, mis tagab võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile ravikindlustatud inimestele.

Kõigile Ukrainast Eestisse saabud sõjapõgenikele on ette nähtud tasuta üldine tervisekontroll. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba. Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav kõigis piirkondades üle terve Eesti.

Miks tulla üldisesse tervisekontrolli?

Üldine tervisekontroll on kõige lühem tee sisenemiseks Eesti tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja tööjõuturule. Üldise tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade Teie terviseseisundist selleks, et tagada Teile kvaliteetne ja solidaarne arstiabi, nagu kõigile teistele Eesti elanikele.  

Üldine tervisekontroll on ühekordne teenus.  Pärast üldise tervisekontrolli läbimist saate oma tervismuredega pöörduda perearsti poole.  Lisainfo www.haigekassa.ee/ukraina-sojapogenikele

Üldine terviskontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli ja uuringuid.  Tervisekontrolli tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed ja uuringute tulemused. Nii on Teie andmed kindlas kohas ning info Teie tervise kohta on kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute.  Üldise tervisekontrolli õigeaegne läbimine aitab säästa aega ja raha ning tagada Teile kvaliteetne arstabi. Kui teile on väljastatud Eesti ID kaart, siis näete neid andmeid ka ise.

Vajadusel suunab arst Teid eriarsti vastuvõtule, teeb otsuse poolelioleva ja/või krooniliste haiguste ravi jätkamiseks.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel.  Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Üldisesse tasuta tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või Te saate sinna pöörduda iseseisvalt.
 

Kui olete rase

Kui olete rase, võite pöörduda otse naistearsti poole, et turvaliselt rasedust jälgimida. Vajalikud kontaktid leiate Haigekassa veebilehelt www.haigekassa.ee või infonumbril (+372) 669 6630. Naistearsti juurde võib Teid suunata ka üldine tervisekontroll.


Kui olete haige

Üldise tervisekontrolli käigus saate abi erinevate terviseprobleemide korral: kroonilised haigused, nakkushaigused, väiksemad ja suuremad tervisemured. Kui Te ei saa tervisekontrolli aega piisavalt ruttu, helistage perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt +372 634 6630) ja saate tervisealast nõu ning soovituse, kuhu abi saamiseks pöörduda.
 

Kui Teil on diagnoositud krooniline haigus või vajate ravimeid

Tervisekontrollis jätkatakse krooniliste haiguste jälgimisega ning saate ka edaspidi terviseabi. Vajadusel pikendab või kirjutab arst Teile ravimi retsepte.

Kui Te olete varem saanud HIV või tuberkuloosi ravi, siis andke sellest teada ning Teie ravi jätkub Eestis tasuta. Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
 

Kui Teil on puue või vähenenud töövõime

Kui Teil on pikaajaline haigus või puue, mis takistab töötamist ja igapäevaelu tegevusi, on Teil võimalik saada Eestis ettenähtud toetusi. Sotsiaaltoetuse saamiseks tuleb teha eraldi taotlus.

Puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutatakse tervisekontrollide  käigus Teie tervise kohta dokumenteeritud andmeid. Kindlasti teavitage vastuvõtul arsti, et planeerite töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamist ning rääkige tervisekontrollis arstile oma kroonilistest haigustest, varasematest traumadest ja vigastustest, ravist, abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutamisest või põhjusetest mittekasutamiseks.

Tööealised inimesed (16-64-aastased) saavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse ning puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotluse esitada Teile lähimas töötukassa esinduses. Töötukassa esinduste asukohad leiate kodulehelt.

Laste (0-15-aastased) vanemad ja vanaduspensioniealised (65-aastased ja vanemad) inimesed saavad esitada taotlusi Teile lähimas Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Esinduste asukohad ja lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine
 

Kaitse nakkushaiguste vastu

Sõja eest põgenedes võisite endale teadmata kokku puutuda erinevate ohtlike haigustega. Kui need haigused jäävad avastamata, võib Teie seisund kiiresti halveneda ning ka Teie lähedased ja teised inimesed võivad ohtu sattuda.

Tervisekontrolli käigus tehakse täiskasvanutele vereanalüüs ning kopsuröntgen haiguste tuvastamiseks. Juhul kui teil tuvastatakse nakkushaigus, on selle ravi tasuta.

Nakkushaiguste kontroll on vajalik ka töötamise tervisetõend saamiseks, mida nõutakse teatud töökohtadel.  Üldises tervisekontrollis saate selle tõendi tasuta.

Nakkushaiguseid on võimalik vältida vaktsineerimisega. Ukraina sõjapõgenikele on vaktsineerimine tasuta. Nii lastele kui täiskasvanutele võimaldatakse tasuta vaktsineerimist Euroopa Liidus heaks kiidetud kvaliteetsete vaktsiinidega.
 

Leppige kokku aeg tervisekontrolliks

Üldisesse tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või saate aja ise kokku leppida. Aeg tervisekontrolliks tuleb alati ette broneerida.

  • Võtke kaasa isikut tõendav dokument.

  • Kui Teil on dokumente oma tervise kohta, siis võtke need palun üldisesse tervisekontrolli kaasa.

  • Palun minge tervisekontrolli 15 minutit varem kohale.

  • Palun ärge minge tervisekontrolli punkti ilma broneeringuta.

  • Iga inimese jaoks tuleb broneerida eraldi aeg.

 

Terviskontrolli aja broneerimine ja kontaktid

Üldise tervisekontrolli ja teiste tervishoiuteenuse pakkujate kontaktid:

Aja kokkuhoiuks mõelge enne tervisekontrolli läbi vastused järgmistele küsimustele:

  • Kas Teil on praegu tervisemure, millega abi vajate? Millal see algas? Kas olete seda lahendada proovinud? Kas see on Teil esmakordselt?
  • Kas Teil on kroonilisi haigusi?  
  • Kas võtate regulaarselt ravimeid? Kas vajate neid praegu lisaks? Võtke palun ravimid tervisekontrolli kaasa.
  • Kas Teil on allergiaid, näiteks mõne ravimi vastu?
  • Milliste haiguste vastu olete vaktsineeritud? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teie laps on saanud kõik kavajärgsed vaktsiinid? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teil on puue või funktsioonihäire?
  • Kas Teil on veel mõni küsimus, millele ootate tervisekontrollis vastust?
  • Kui soovite tõendit tööle asumiseks, palutakse teil tervisekontrollis vastata järgmistele küsimustele ning vastuseid oma allkirjaga kinnitada:
    •   Kas Teil esinesid või esinevad: viirushepatiit, kopsutuberkuloos, nahanakkused, salmonelloos*, kõhutüüfus/paratüüfus, šigelloos (düsenteeria), muud soolenakkused, täpsustamata põhjusega seedetrakti häireid (kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, naha kollasus), difteeria ja difteeriakandlus, ülemiste hingamisteede mädapõletikud?
    •   Kas olete viibinud väljaspool Eestit viimase kahe kuu jooksul? Nimetage riik/riigid.
    •   Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiirangud?
    •   Kas on esinenud viimase kuu aja jooksul MRSA (multiresistentse Staphylococcus aureus`e) kandlus?

Info Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamisest Eesti Vabariigis

  • Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta. Erakorralise tervisemurega pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril ☎️ 112.

  • Kiirabi viib kõigi sõjapõgenike esmase tervisekontroll läbi vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtukeskustes on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.

  • Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu leiate SIIT. Aja broneerimiseks helistage riigiinfo telefonil ☎️ 1247 / +372 600 1247. Kui Teil ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse Teid edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Eestis saate esimeseks doosiks valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Moderna mRNA vaktsiini Spikevax, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini või Novavaxi valgupõhise vaktsiini Nuvaxovid. Vaktsineerima minnes võtke kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija Teile alati kohe ka teise doosi manustamise aja.

  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt ☎️ 1247. Infot leiab ka Eesti Haigekassa veebilehelt. Kui Teile on broneeritud täiendav tervisekontroll, palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

  • Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea Te kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiate SIIT. Perearstikeskusega võib ise ühendust võtta ning palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

 

Tervishoiukorraldus Eestis

Vaktsiin päästab elusid

  • Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele. Info leiab TAI kodulehelt.

PÕHILISED INFOPUNKTID

Info COVID-19 haigele ja temaga koos elavatele pereliikmetele

Oled COVID-19 haige

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele peab COVID-19 haige olema karantiinis ja vältima kontakte teiste inimestega.

Juhul kui oled COVID-19 haige, siis ei tohi sa kuni tervenemiseni lahkuda oma viibimiskohast, tuleb olla teistest täielikult isoleeritult.  Seepärast püsi oma majutuskohas ja väldi kontakte teiste inimestega.

Kõik Sinuga ühes toas elavad inimesed või kellega suhtlesid tihedalt kuni 2 päeva enne sümptomite teket, sümptomite tekke ajal ja pärast seda, on Sinu lähikontaksted, kellel on suurem oht haigestuda COVID-19. Oluline, et teavitaksid kõiki oma lähikontakseid nakatumisohust.

Järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt toimetada.

Kohustuslik karantiin kehtib Sulle seni kuni sümptomite tekkest on möödas 10 päeva ja tingimusel, et 72 h jooksul pole olnud palavikku ning teised ägeda hingamisteede haiguse sümptomid on taandunud. Kui Sul vaatamata positiivsele COVID-19 testitulemusele sümptomeid ei teki,  siis lõppeb karantiin 10 päeva pärast positiivse testi andmist.

Ravi osas nõustab Sind perearst või perearstinõuandetelefon​​​​​​ ☎️ 1220.
Tervisliku seisundi halvenemisel või hingamisraskuste tekkimisel helista ☎️ 112.

Olulist infot COVID-19 kohta saad riigi infotelefonilt ☎️ 1247.

Esmased koduse ravi soovitused täiskasvanutele on toodud Eesti Perearstide Seltsi koostatud juhises (PDF).

Oled COVID-19 haige lähikontaktne

COVID-19 haige lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestel on suurem oht haigestuda.

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele peab lähikontaktne jääma karantiini oma viibimiskohas 7 päevaks. Sellel ajal jälgi oma tervist hoolsamalt, juhul kui ilmnevad sümptomid võta ühendust oma perearstiga või perearstinõuandeliiniga 1220. Haigestumise korral rakenduvad COVID-19 haigele kehtestatud soovitused ja nõuded. Juhul kui 7 päeva jooksul haigusnähte ei ilmne võid jätkata oma tavapärase eluga.

Lähikontaktsena ei pea jääma 7 päevasesse eneseisolatsiooni:

  • kui oled vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta;

  • kui oled läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);

  • kui oled vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);

  • kui oled COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud.

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud COVID-19 haigusesse.

Järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt toimetada.

Olulist infot COVID-19 kohta saad riigi infotelefonilt ☎️ 1247.

 

Kõik mürgistused on ennetatavad!

Mürgistused on õnnetused, mida on võimalik ette näha ja seega ennetada. Õigete harjumuste abil on kõik mürgistused välditavad. Kui mürgistusõnnetus siiski juhtub, saab abi mürgistusinfoliinilt 16662.

Levinud mürgistusõnnetuse põhjuseks on kemikaalide ja ravimite pakendite segamini ajamine

Mürgistusteabekeskuseni jõuab kahetsusväärselt palju teateid õnnetustest, kus segamini on aetud koduste kemikaalide ja toiduainete pakendid ning kogemata joodud näiteks nõudepesuvahendit või vedelseepi. Mürgistusõnnetusi soodustab see, kui kemikaalid valatakse ümber joogipudelitesse. Koduste kemikaalide osas on oluline jätta need originaalpakenditesse ning hoida neid toiduainetest eraldi.

Soovitused kemikaalidega ümberkäimiseks:

  • jälgi hoolikalt pudelile kirjutatut, sest sarnastes pudelites võivad olla täiesti erinevad vahendid,

  • hoiusta kemikaalid toiduainetest ja -nõudest selgelt eraldi,

  • ära kalla kemikaali teise pudelisse ümber,

  • tugevaid kemikaale kasutades kanna kindlasti kummikindaid ja maski, sest kemikaal võib sattuda nahale või eritada mürgiseid aure.

  • Ära sega kemikaale omavahel, sest tekkinud reaktsioonist võib saada mürgistuse. 
     

Ravimeid võttes kontrolli kolm korda!

Ravimeid on kasulik hoiustada teistest asjadest eraldi, sorteeritult ning lastele kättesaamatus kohas. Ravimite võtmisel tuleb olla tähelepanelik ning kui ravimeid tuleb võtta igapäevaselt, siis tasub sisse seada kindel süsteem, mis aitab välistada mitmekordse koguse võtmist.

Ravimimürgistuse vältimiseks kontrolli ravimeid võttes kolm korda:
 1. Pakendit avades kontrolli, kas selle sees on õige ravim.
 2. Ravimi manustamise eel kontrolli, kui palju peab võtma. Pööra erilist tähelepanu mõõtühikule: milliliitrit ja milligrammi ei tohi segamini ajada.
 3. Kohe pärast kasutamist kontrolli, kas ravim sai tagasi õigesse pakendisse ja lastele kättesaamatusse kohta.

Ravimite topelt võtmise vältimiseks on mitmeid võimalusi – kalendrisse või muusse märkmikusse märke tegemine, ravimijaoturi kasutamine või erinevad nutirakendused. Oluline on, et inimene leiaks endale sobiva süsteemi ja seda järjepidevalt kasutaks. 
 

Väikelaste mürgistusi aitab ennetada läbimõeldud hoiustamissüsteem

Väikelaste mürgistused juhtuvad enamasti tähelepanematusest. Lapse ravimipudel aetakse segamini mõne teise pudeliga või manustatakse ravimit valesti. Samuti unustatakse ravimid ja kemikaalid laste vaate- ja käeulatusest turvalisse kohta panna.

Kasulik on hoida ravimeid ja muid väikepudeleid eraldi. Nii välditakse olukordi, kus kiirustades või väsimuse tõttu haaratakse tähelepanematusest vale pudel ja tagajärjeks on mürgistus. Lastele mõeldud ravimid on kõige parem üldse eraldi hoida.

Oluline on meeles pidada, et kodukeemia ja ravimid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. 6-12 kuu vanuste lastega juhtunud mürgistustest 50% on seotud sellega, et laps on ise ulatunud talle ohtliku tooteni.

Kui õnnetus juhtub, loputa suu tavalise veega ja tee kindlaks, mida ja kui palju alla neelati. Kemikaali neelamise korral anna kannatanule vett, ent lapsele mitte enam kui 15ml/kg ehk näiteks 5-kilosele lapsele mitte enam kui 75ml. Täiskasvanule mitte enam kui 240 ml. Seejärel helista mürgistusinfo telefonile 16662, et saada hinnang õnnetuse ohtlikkusest ja juhised järgmisteks sammudeks.
 

Seenemürgistuse vältimiseks korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned

Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus korjata metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire. Kui seedehäire tekib umbes kahe tunni jooksul pärast söömist, on tegemist suhteliselt kerge mürgistusega ja see ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kui sümptomid tekivad 6-8 tundi pärast söömist, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired.
 

Mürgistusinfoliin 16662

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui on juhtunud mürgistus või on selle kahtlus. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliinilt saab abi nii vene kui ka inglise keeles.

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega.

Tegevuse alustamine ilu- ja isikuteenuste valdkonnas

Teenuse osutaja oskused

Tegevuste alustamisel arvestage, et esmane nõue teenuse osutamisel on tagada kliendi terviseohutus. Ilu- ja isikuteenuste osutajad peavad omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi. Kuigi Eestis ei ole kehtestatud erinõudeid iluteenuste pakkuja haridusele, peavad siiski iluteenindajal olema teadmised ja oskused, et protseduur läbi viia ilma kliendi tervist kahjustamata.

Iluteenuste hulka kuuluvad: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetiku-, spaa-, massaaži-, püsimeigiteenus. Selliste protseduuride teostamiseks pole vaja registreeringut või tegevusluba, kuid tuleb täita nõudeid ruumidele, hügieeni tingimustele, seadmetele.

Pöörake tähelepanu, et keerulisemad protseduurid ehk esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (näiteks täitesüstid, mesoteraapia, mõned laserprotseduurid), kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ning nende teostamiseks on vajalik tegevusluba ja tervishoiutöötaja kvalifikatsioon.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Nimetatud nõuded on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast.

Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning omama tervisetõendit (pöörduge perearsti poole).

Kui tekivad lisaküsimused esteetiliste protseduuride valdkonnas kehtivate nõuete osas, siis pöörduge nõu saamiseks Terviseameti poole:  [email protected]; tel. 794 3528
 

Iluteenuse osutamise tegevuskoht

Ilusalongi avamise jaoks ei pea omama Terviseameti luba ega kooskõlastust. Sellegipoolest tuleb esimese asjana viia oma tulevane tegevuskoht vastavusse nõuetele.

Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.

Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.

Tööruumides peab olema kesk-, elektri- või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.

Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.

Iluteenustega seonduvate küsimustega pöörduge: [email protected];  tel. 794 3528.
 

Meditsiiniseadmed iluteenuste valdkonnas

Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu veenduge, et seade vastab EL-i nõuetele.

Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka, ühtlustavad arme, akne, stimuleerivad fibroblaste, silendavad kortse, on meditsiiniseadmed.

Kui soovte rohkem infot, siis küsige meie käest aadressil: [email protected]
 

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

  • Tarbijakaitseseaduse (TKS) §9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.

  • Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. aasta määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".

  • Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

  • Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse §5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse §7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviisi, märgistust, hoiatusi, kasutamise ja hävitamise juhendeid ning muud teavet. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.

  • Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.

  • Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.