Terviseameti osalusega projektid

Projekti eesmärk on vähendada inimese papilloomviirusega ehk HPV-ga seotud kasvajatesse haigestumist. Projekt on osa Euroopa vähivastase võitluse plaanist (Europe’s Beating Cancer Plan) ja see on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärgiga, mille kohaselt peaksid 2030. aastaks 90% tütarlastest ja võimaluse korral ka poistest olema 15. eluaastaks HPV vastu vaktsineeritud.

„Partnerlus HPV vastu“ (ingl k Partnership to Contrast HPV, PERCH) on üle-euroopaline projekt, milles osaleb 18 riiki. Eestist osalevad projektis Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet.

Projekti käigus uuritakse tervishoiutöötajate vaktsineerimise alast koolitusvajadust ning tervishoiutöötajate, õpetajate, lastevanemate ja õpilaste teadmisi ja hoiakuid HPV vastase vaktsineerimise suhtes.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon.

Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga viis läbi projekti „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“.

Projekti eesmärk oli Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid kasutades uurida kas ja kuidas põlevkivitööstusest tulenev saaste avaldab mõju laste sünninäitajatele nagu sünnikaal ja enneaegsete sündide osakaal. Selleks uuriti Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid võrdlevalt teiste Eesti piirkondade laste näitajate suhtes.

Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - KIK.

Terviseametil viis läbi projekti „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“. 

Projekti eesmärgiks oli analüüsida põlevkivipiirkonnas Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee keemilist kvaliteeti, antud uuringu käigus uuriti selliseid keemilisi näitajaid, mida ei määrata rutiinse joogivee seire käigus. Uuringu tulemuste põhjal on välja töötatud soovitused joogiveekäitlejatele ja kohalikele omavalitsustele, kuidas parandada joogivee kvaliteeti analüüsitud parameetrite osas, et kaitsta Ida- ja Lääne-Virumaa elanike tervist.

Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - KIK.

Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga viis läbi projekti biomonitooringu võimaluste uurimiseks Ida-Virumaal. Projekti eesmärk oli välja selgitada biomarkerid, mis aitaksid läbi viia biomonitooringut põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) ning aitaksid hinnata tervisemõju muutust võrreldes eelnevate kümnenditega. Uuringu tulemusi rakendatakse juba järgmises etapis, kus viiakse läbi biomonitooring rahvastiku (töötajad, elanikud) seas.

Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Terviseameti, Tartu ülikooli ja SA Keskkonnauuringute Keskuse koostöös viidi läbi uuring õhu saastatuse mõjust inimese tervisele Ida-Virumaal. Uuringu eesmärk oli töötada välja ja rakendada metoodikat, mis võimaldab hinnata keskkonna ja laste tervisliku seisundi omavahelisi seoseid põlevkivitööstusest mõjutatud aladel.

Uuringut rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Terviseamet viis koostöös Tartu Ülikooliga 2014-2015 aastal Ida- ja Lääne- Virumaal läbi põlevkivisektori tervisemõjude uuringu, mille eesmärk on välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele.

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Projekti raames analüüsiti radionukliidide (Ra-226 ja Ra-228) sisaldust Lõuna-Eestist (Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa) võetud 230 veeproovis.

 Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

EU SHIPSAN ACT käsitleb bioloogilist (sh nakkushaigusi), keemilist, radioaktiivset ning teadmata päritolu tegureid meretranspordis ning toetab Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade (International Health Regulation) 2005 rakendamist. Projektis osalesid spetsialistid 23 Euroopa riigist, sealhulgas Eestist.  

Sellele projektile eelnenud SHIPSAN ja SHIPSAN TRANET raames  koostati Euroopa Liidu laevahügieeni käsiraamat (”European Manual for Hygiene Standards and Communicable Diseases Surveillance on Passenger Ships”) ning moodustati elektrooniline koolituse baas nii laeva- ja reisifirmade personali kui ka tervisekaitse spetsialistide jaoks.  Projekte rahastas Euroopa Komisjon.

Projekti „BEST TEAMS“ eesmärk on ühesuguse kvaliteediga kiirabiteenuse tagamine mõlemal pool Eesti-Läti piiri. Projekti partneriteks on Eesti Terviseamet juhtpartnerina ja AS Valga Haigla ning Läti SEMS ja Vidzeme Haigla.

Projekti rahastas Eesti-Läti Programm 2007-2013.

Euroopa Komisjoni poolt koostöös 25 liikmesriigi teadlaste ja ekspertidega käivitatud projekti SINPHONIE (Schools Indoor Pollution and Health: Observatory Network in Europe) käigus hinnati aastatel 2011 – 2012 koolide sisekliimat ja õpilaste tervislikku seisundit. Mahukas koolide siseõhu uuringus osales teiste riikide seas ka Eesti.

Eesti poolt lõid uuringus kaasa neli Tartu kooli ja üks lasteaed, kus mõõdeti ruumide siseõhu parameetreid ning tehti lastele tasuta terviseuuringuid, mida tavalise tervisekontrolli raames ei tehta. Projekti läbiviimist koordineeris Terviseamet, kelle koostööpartneriks oli Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik.

Terviseamet koostöös Regio AS-ga viis 2011. aastal läbi projekti supluskohtade kaartide koostamiseks. 

Projekti käigus selgitati välja 64 supluskoha seirepunktide asukohad ja piirid. Seirepunktid, proovivõtukohad, veekvaliteedi andmed ning ühe supluskoha puhul ka potentsiaalsed reostusallikad kanti veebikaardile erinevate kaardikihtidena. Samuti lisati iga supluskoha profiilile supluskoha kaart pildifailina.

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.