Äkkeksanteem
Äkkeksanteemi (Exanthema subitum´i) ehk kuues haigust ehk väikelaste roseooli (roosatähnsust) esineb kõikjal maailmas – kõige sagedamini 6 kuni 12 kuu vanustel väikelastel.
65-100% kuni kahe aasta vanustest lastest on roosatähnsuse läbi põdenud.
Äkkeksanteemi tekitavad inimese herpesviirused 6 ja 7.
Äkkeksanteemi nakkuseallikaks on haige inimene või asümptomaatiline viirusekandja – nii laps kui täiskasvanu (lapsevanem, lapsehoidja, õde-vend jm) – kelle süljenäärmetes viirused paljunevad. Herpesviirustele 6 ja 7 on omane säilida eluaeg latentses olekus neerudes, maksas, lümfisõlmedes, süljenäärmetes ja monotsüütides.
Herpesviirused 6 ja 7 levivad haige või viirusekandja süljega. Herpesviirus 6 võib üle kanduda ka elunditransplantaatidega doonorilt retsipiendile.
Peiteperioodi pikkus on 5 kuni 15 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning elunditransplantaadiga ülekandmisel 2 kuni 4 nädalat.
Äkkeksanteem algab äkki kõrge palavikuga ja kestab kolm kuni viis päeva. Täpilis-sõlmeline lööve tekib algul kerel ja seejärel levib üle keha. Harva võivad kõrge palavikuga lapsel tekkida palavikukrambid. Erandina võib esineda nakatunud inimesel kõrge palavikuga kulgev lööbeta haigusevorm ning äkkhepatiit või meningoentsefaliit. Täiskasvanutel võib esineda mononukleoosi-sarnane haigusevorm. Äkkeksanteemi tuleb eristada leetritest ja punetistest.
Äkkeksanteemi diagnoosi kinnitab IgG-viiruseantikehade taseme tõus paarisseerumides, positiivne PCR-testi tulemus või viiruse isoleerimine.