Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin


Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine

 


Eesti on puukide vahendusel levivate nakkushaiguste (puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme`i tõbi) levikupiirkond.

Mõlema haiguse esinemissagedus püsib kõrgel tasemel.

“Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7 °C.


Puugihaiguste statistika »


 

Kus puuk varitseb?

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, kuid ta ei kukuta end inimese peale puu otsast.

Puugihammustuse vältimiseks:

  • kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse,
  • kasuta putukatõrjevahendeid,
  • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.
     

    Kui puuk on hammustanud:

    • katsuda puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
    • kui see endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole;
    • ära haarata puugist väga kõvasti kinni, tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
    • võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
    • võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
    • pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
    • kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

    Vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

    Vaktsineerimine aitab puukentsefaliidi vastu, puukborrelioosivaktsiini ei ole.

    Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.

    Vaktsineerimiskohtade ja maksumuse kohta annavad teavet perearstid. Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.

    Inimesed, kel on vaktsineerimiskuur pooleli (on vaja teha kolmas kaitsesüst) või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid pöörduma arsti poole süsti saamiseks. Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

       

      Puukentsefaliiti nakatumine toorpiimast

      Puukentsefaliiti on võimalik nakatuda toorpiima tarvitamisel. Eestis on registreeritud 2010. aastal üks, 2011. aastal kaks, 2015. aastal samuti üks ning 2018. aastal neli kitsepiima joomisest põhjustatud haigusjuhtu.  2005. aastal haigestus Tallinnas puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutut toorest kitsepiima. Maailmas on registreeritud juhtumeid, kus inimesed on haigestunud ka viirust sisaldava lehmapiima tarvitamise järel, kuid seda tuleb ette harvem.

      Vaktsineerimata inimestel tuleb haigestumise ennetamiseks tarbida ainult kuumtöödeldud või pastöriseeritud piima või piimast valmistatud tooteid.

       

      Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine (EST)

      Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine (RUS)