Ilu- ja isikuteenused

Kui olete otsustanud tegevust alustada ilu- ja isikuteenuste valdkonnas, siis esimese asjana tuleb Teil viia oma tulevane salong vastavusse sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a määruses nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele” toodud nõuetele. Ehitusprojekti esitamine Terviseametile on kohustuslik vaid siis (Rahvatervise seaduse §12 lg 3), kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Salongiomaniku seisukohalt oleks selle esitamine kasulik samm, kuna sellisel juhul vaadatakse projekt juba enne ehitustööde algust üle ning salongiomanik võib olla kindel, et vähemalt projektis pole vigu, mis hiljem nõuaksid kulukaid parandusi.

Alates 03.06.2018 jõustus muudatus ehitusseadustikus, mis taaskehtestab puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitistele (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele", edaspidi määrus nr 28). Muuhulgas kohaldatakse nõuded ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust. Sellest tulenevalt peab ilusalongi omanik tagama puudega inimeste takistuseta liikumine ja ehitise kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus. See omakorda tähendab, et uued ümberehitatavad või rajatavad ilu- või isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted peavad arvestama määruse 28 nõuetega.

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

1. Tarbijakaitseseadus (TKS). TKS § 9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.
2. Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. a määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".
3. Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.
4. Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse § 5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse § 7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.
5. Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.
6. Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (e biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.

2017. aastast jõustusid muudatused nakkushaiguste tervisekontrollis

2017. aastast kadus tööandjatel kohustus saata töötaja töötamise ajal nakkushaiguste suhtes korrapärasesse tervisekontrolli (sh iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule). Arvestades, et töötaja võib nakatuda ning haigestuda nakkushaigusesse mis tahes ajahetkel, ei ole võimalik määrata tõenduspõhist ajaperioodi, mille jooksul on töötajate regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes otstarbekas ja vajalik.

Kuigi regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kaob, jääb tööandjal õigus saata töötaja täiendavasse tervisekontrolli vastavalt töökoha riskihindamise tulemustele. Vajadus riskihindamiseks ja täiendavaks tervisekontrolliks võib tekkida olukorras, kus tööprotsesside käigus on toimunud nakkuse levik, saastunud toodang või töökollektiivis ilmneb mõnel töötajal nakkushaigus. Sellisel juhul on asjakohane, et tööandja saadab vastavalt riskihindamise tulemusele töötaja või töötajad täiendavasse tervisekontrolli.

Nii tööandjatel kui ka töötajatel on oluline teada, et kehtima hakanud muudatused kitsendasid tegevusvaldkondi, kus töötajate tervisekontroll nakkushaiguste suhtes on edaspidi ettenähtud. Tervisekontrolli läbimine on jätkuvalt nõutav muuhulgas kliendiga vahetult kokkupuutuvatel ilu- ja isikuteenuseid osutavatel töötajatel ning praktikat sooritavatel või täiendusõppes osalevatel õpilastel, üliõpilastel ja töötajatel.

Ilu- ja isikuteenuseid osutavatel töötajatel on tervisekontroll enne tööle asumist kohustuslik. Tervisekontrolli eesmärk on ennetada nakkushaiguste levikut klientidele, tarbijatele või patsientidele nakkusohtlike töötajate poolt tööprotsesside kaudu. Tervisekontroll on ette nähtud  töövaldkondades, mis võivad olla võimalike nakkushaiguste puhangute ja epideemiate tekkekohtadeks.

Võrreldes varem kehtinud seadusega antakse 2017. aastast volitus teha tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes lisaks perearstile ka töötervishoiuarstile.