Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

 

Hoolekandeasutuse personali ja klientide
tegevusjuhis COVID-19 pandeemia tingimustes

 
 

Mõisted

  • SARS-CoV-2 – koroonaviirus, mis põhjustab COVID-19 hingamisteede infektsiooni.
  • COVID-19 – hingamisteede infektsioon, mida põhjustab SARS-CoV-2.
  • Kätehügieen – mikroobide hulga vähendamine kätelt hõlmates kätepesu, käte antiseptikat, küünte ning käte naha hooldust.
  • Kätepesu on käte pesemine seebiga, mis kantakse eelnevalt voolava vee all niisutatud nahale.
  • Käte antiseptikum on alkoholi sisaldav aine, mida kasutatakse mikroobide hulga vähendamiseks kätel. Käte antiseptikumi alkoholisisaldus peab olema vähemalt 70%.
  • Käte antiseptika on käte töötlemine antiseptikumiga, mis kantakse kuivadele kätele.
  • Köhaetikett – köhides ja aevastades nina ja suu katmine salvrätiku või küünarvarrega.

COVID-19 pandeemia tingimustes standardnõuded
teenuse osutamiseks ja külastuste korraldamiseks

1.Töötajate tervis 

  • Hingamisteede infektsiooni haigustunnustega töötaja ei tohi tulla tööle, tööl haigestudes jääb esimesel võimalusel töölt kõrvale. Haigestumisest tuleb teavitada vahetut juhti.

  • Haigustunnustega töötaja pöördub esimesel võimalusel perearsti poole ja jääb töölt eemale arsti otsuseni (haiguslehe väljastamiseni või terveks tunnistamiseni). SARS-CoV-2 proovi võtmise vajaduse otsustab perearst.

  • Töötajaga koos elava inimese haigestumisel hingamisteede infektsiooni kannab töötaja kuni SARS-CoV-2 proovi vastuse selgumiseni tööl viibimise ajal kirurgilist maski. Kui töötaja haigestunud lähedasel on olnud kokkupuude eelneva 10 päeva jooksul COVID-19 haigestunuga, siis töötaja ei tohi tööle tulla kuni SARS-CoV-2 proovivastuse selgumiseni. Kui lähedase SARS-CoV-2 proov on positiivne, tuleb töötajal jääda lähikontaktsena karantiini (vt täpsemalt peatükki COVID-19 isolatsiooni põhimõtted kahtluse ja kinnitatud juhtude puhul punkt 2).

  • Asutuse juhil peab olema ülevaade oma asutuse töötajate töötamisest teiste tööandjate juures. Kui töötaja töötab kahes asutuses ja ühes neist on COVID-19 kinnitatud haigusjuhud, siis ta ei tohi sel perioodil n-ö puhtas asutuses töötada.

 

2.Klientide tervis

  • Klientide tervislikku seisundit tuleb jälgida COVID-19 haigustunnuste osas. Vähemalt kord päevas tuleb mõõta kehatemperatuuri, sest nad ise ei pruugi tajuda ega olla suutelised oma esmastest haigusnähtudest märku andma. Tulemused tuleb dokumenteerida.
  • Vanemaealistel ja vaktsineeritud inimestel võib COVID-19 kulgeda atüüpiliselt. Neil võib puududa palavik, köha, õhupuudus ning nad ei pruugi kaevata maitse- ja lõhnatundlikkuse muutust. Haigustunnusteks võivad olla näiteks uimasus, segasusseisund, isutus, kõhulahtisus ja oksendamine.
 

3.Kätehügieen 

3.1.Üldised nõuded 

  • Antiseptikumi dosaatorid paigutada erinevatesse kohtadesse (nt tualetti, pesuruumidesse, välisukse lähedusse, võimalusel klientide ruumidesse) järgides ohutusnõudeid.

  • Kui pole võimalik panna käte antiseptikumi kliendi ruumi, siis töötaja kannab seda kaasas.

  • Tuletada klientidele regulaarselt meelde kätepesu/antiseptikat ja vajadusel juhendada neid.

  • Sõrmuste, käekettide, -kellade ja -võrude kandmine tööl ei ole lubatud.

  • Küüned peavad olema terved, puhtad ja hooldatud.

  • Küüne pikkus ei tohi ületada sõrmeotsa.

  • Lakitud küünte, kunstküünte, püsigeellaki ja küünte kaunistuste kandmine ei ole lubatud.

  • Käte nahk ja küünevallid peavad olema põletikuvabad. Kätel olevad haavad tuleb katta veekindla plaastriga.

 

3.2.Käsi pestakse alati:

  • kui need on silmaga nähtavalt saastunud,

  • enne söömist,

  • pärast WC kasutamist,

  • pärast kliendi abistamist tualetitoimingutel.

3.3.Kätepesu tehnika 

  • Jälgida, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga.

  • Kasutada 3-5 ml seepi ning sooja jooksvat vett.

  • Hõõruda seebiga käsi ja randmeid intensiivselt 20 sekundi jooksul.

  • Erilist tähelepanu pöörata küünealustele, sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele.

  • Loputada hoolikalt rohke voolava veega.

  • Kuivatada käed ja randmed ühekordselt paberrätikuga.

  • Sulgeda kraan küünarnuki või paberrätiku abil.

 

3.4.Käte antiseptika tehakse alati: 

  • enne ja pärast käte kontakti kliendiga,

  • enne ja pärast kinnaste kasutamist,

  • kinda purunemisel: tuleb eemaldada kindad, teha käte antiseptika ja alles siis võtta kasutusele uued kindad,

  • saastunud kehapiirkonna puudutamise järgselt enne sama kliendi teiste kehapiirkondade puudutamist,

  • pärast käte kontakti pindade ja esemetega kliendi lähiümbruses (voodiääred, potitool, öökapp, pult, valguslülitid, rulaator jne),

  • enne ja pärast täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist.

3.5.Käte antiseptika tehnika 

  • 3 ml antiseptikumi kanda kuivadele kätele.

  • Käsi hõõruda kuni nende kuivamiseni (vähemalt 30 sekundit).

  • Erilist tähelepanu pöörata sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele.

  • Enne kinnaste kätte panemist peavad käed olema kuivad.

 

3.6.Kätepesu ja sellele järgnev käte antiseptika tehakse alati 

  • Kui esinevad seedetrakti infektsioonile viitavad haigustunnused (iiveldamine, oksendamine, kõhulahtisus).
 

4.Köha etikett 

Köhides või aevastades tuleb pöörata pea teistest eemale, katta nina ja suu ühekordse salvrätikuga või selle puudumisel varrukaga. Aevastamise või köhimise järgselt tuleb pesta käed vee ja seebiga või teha käte antiseptika.

 

5.Isikukaitsevahendid 

5.1.Isikukaitsevahendite üldnõuded 

  • Igapäevaselt tuleb kasutada kirurgilist maski kõikide klientide juures läbiviidavate tegevuste juures. Maski ei pea kandma isikud, kellel on täielikult välditud igasugune kontakt hoolekandeasutuse töötajate, klientide ja teiste külastajatega (nt ehitus- ja remonditöötajad, elektrikud, korstnapühkijad). Samuti ei pea maski kandma isikud, kellele on see meditsiiniliselt vastunäidustatud (näiteks raske psühhiaatriline haigus, pidev hingamisraskus) või esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega, kes loevad suhtluse käigus ka vestluspartneri huultelt. Sellistel juhtudel saab maski asendada visiiriga.

  • Kirurgilist maski tuleb vahetada kui mask on niiskunud või on möödunud 3 tundi.

  • Kirurgiline mask peab katma nina ja suu kogu kandmise aja, st maski ei tohi kanda lõua all.

  • Kui kirurgiline mask on eemaldatud, siis tuleb see ära visata, teha käte antiseptika ja vajadusel võtta uus kirurgiline mask.

  • Ühekordset kilepõlle tuleb kanda töötaja tööriietuse kaitsmiseks igal tegevusel, kus on otsene kokkupuude kliendi ja tema lähiümbrusega.

  • Enne ja pärast isikukaitsevahendite kasutamist tuleb teha käte antiseptika.

  • Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: kilepõll, kirurgiline mask, kindad.

  • Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kindad, kilepõll, kirurgiline mask.

  • Isikukaitsevahendid tuleb võtta kasutusele alati enne sisenemist kliendi ruumi. Kilepõlle ja kinnaste eemaldamine toimub alati vahetult pärast lähikontakti kliendiga kliendi ruumis või ruumipuudusel vahetult pärast ruumist lahkumist. Kirurgilist maski ei tohi eemaldada kliendi ruumis.

  • Kilepõlle ja kindad tuleb vahetada klientide vahel. Kirurgilise maskiga võib liikuda ühe kliendi juurest teise juurde vahepeal seda eest võtmata.

 

5.2.Kinnaste kasutamise põhimõtted 

  • Kindad on tegevusepõhised, seega vaid ühekordseks kasutamiseks.

  • Samade kinnastega ei siirduta ühe kliendi juurest teise juurde.

  • Samade kinnastega ei siirduta kliendi saastunud kehapiirkonnast sama kliendi puhta kehapiirkonna juurde.

  • Samade kinnastega ei siirduta puhastamisel ühest ruumist teise.

  • Kinnastatud kätega ei puudutata kasutusel olevaid isikukaitsevahendeid (nt ees olevat maski, seljas olevat kitlit).

  • Kinnaste saastumisel tuleb kasutatud kindad eemaldada, teha käte antiseptika ning vajadusel võtta kasutusele uued kindad.

  • Kindaid ei tohi pesta ega antiseptikumiga töödelda.

  • Katkised kindad tuleb viivitamatult välja vahetada.

  • Kasutatud kindad tuleb eemaldada nii, et need saastaksid võimalikult vähe ümbruskonda ja nahka.

  • Kinnastatud kätega ei liiguta avalikes ruumides, koridorides, personalitoas jne.

  • Vahetult enne kinnaste kasutamist ei soovitata kasutada kätekreeme ega –salve.

5.3.Kinnaste valik materjali alusel 

  • Lateks – kasutatakse hooldustoimingutel ja kokkupuutel vere või teiste kehavedelikega.

  • Nitriil – kasutatakse latekskinnaste asemel juhul, kui kasutajal esineb lateksallergiat või nahatundlikkust.
     

5.4.Kindaid kasutatakse alati 

  • kui on kokkupuuteoht vere ja teiste kehavedelikega,

  • kui on kontakt haavade ja limaskestadega,

  • trahheostoomi, epitsüstostoomi jne hooldusel,

  • kontaktisolatsiooni korral (nt kõhulahtisus, sügelised, COVID-19),

  • hooldustoimingutel,

  • siibrite, potitoolide ja uriinianumate tühjendamisel,

  •  jäätmete käitlemisel,

  • eritiseplekkide eemaldamisel,

  • ruumide puhastamisel.
     

5.5.Kindaid ei ole vaja kasutada 

  • telefoni kasutamisel,

  • dokumentatsiooni täitmisel.

 

6.Tööriided 

  • Töötaja välimus peab olema korrektne ning töötaja peab järgima igapäevaselt isiklikku hügieeni.

  • Töötaja juuksed peavad olema puhtad ja hooldatud. Pikad juuksed tuleb kinni panna.

  • Töötajad peavad kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest vastutab tööandja.

  • Tööriietus peab olema lühikeste või kolmveerand varrukatega, et oleks võimalik teha korralikult kätehügieeni. Tööriietus peab olema alati puhas, terve ja õiges suuruses. Tööriietust tuleb vahetada pärast iga tööpäeva (määrdumise korral kohe).

  • Kasutatud tööriided tuleb saata pessu pesumajja või alternatiivina pesta eraldi hooldekodu pesumasinas 60-90 kraadi juures, seejärel kuivatada kuivatis või kuivatusruumis.

  • Jalas kantakse sokke või sukki. Tööjalanõud peavad olema pestavad või kergelt puhastatavad ning soovitatavalt ergonoomilised.

 

7.Diagnostika-, põetus- ja hooldusvahendid 

  • Diagnostika-, põetus- ja hooldusvahendid tuleb peale iga kasutuskorda ja ruumist välja toomist puhastada ja desinfitseerida.
  • Kui on võimalus kasutada vahendeid kliendipõhiselt, siis piisab puhastamisest kord ööpäevas.
 

8.Toitlustamine 

  • Söömine ühises söögisaalis on lubatud juhul, kui on võimalik tagada inimeste hajutatus.

  • Enne ja pärast toitlustamist pesevad kliendid ja personal käed. Kraanikausi puudumisel tuleb teha käte antiseptika.

  • Lubatud on korduvkasutusega toidunõude kasutamine.

  • Toidunõud ei vaja erikäitlust, need tuleb pesta tavalises korras nõudepesumasinas.

  • Kui asutuses ei ole nõudepesumasinat, siis pesta toidunõud pesuainega, loputada sooja veega ning jätta kuivama.

 

9.Ruumide igapäevane puhastamine 

  • Personal, kes tegeleb ruumide puhastamise ja pindade  desinfitseerimisega, peab olema koolitatud puhastus- ja desinfitseerimisainete kasutamise (lahustamine, säilitamine) ja puhastamise läbiviimise osas.
  • Puhastamiseks on vajalik hooldekodus planeerida õiged koristustarvikud ja koristustekstiilid. Koristustekstiilidest eelistada kontaktpindade puhastamiseks võimalusel korduvkasutusega puhastuslappe. Kasutada võimalusel värvikoode, mille eesmärgiks on selgelt eristada, millist lappi millisel pinnal kasutada.
  • Desinfitseerimiseks kasutada ühekordseid lappe. Põrandate märgkoristusel kasutada pestavaid moppe.
  • Koristustekstiilide arvu planeerimisel arvestada kontaktpindade puhul lappide voltimise tehnikat, see tähendab et ühel lapil on mitu puhast külge, millega on võimalik erinevaid pindu puhastada (iga pind puhta küljega). Koristustekstiilid on alati ruumipõhised. Ühe ruumi jaoks planeerida põranda pesuks üks mopp, tualettruumi jaoks alati eraldi mopp.
  • Koristustarvikud (mopivarred, alused/kaabitsad jne) planeerida nii, et need oleks kergesti puhastatavad. Võimalusel eelistada kaabitsat, mis võimaldab enne põrandapesu kokku pühkida sinna kogunenud prügi ning seejärel kasutada koos kinnitatava mopiga põrandapesuks.
  • Väldi hooldekodus veega ämbrite kasutust ruumide puhastamisel. Juhul kui kasutada, siis tuleb vett vahetada ja ämbrit puhastada peale iga ruumi puhastamist. Eelista lappide ja moppide niisutamist niisutuspudeliga.
  • Ruumide puhastamiseks kasutada neutraalse pH puhastusainet ning tualettruumide puhastamiseks nõrgalt happelise pH puhastusainet. Kasutada puhastusainete töölahuste valmispanekuks niisutuspudeleid või klappkorgiga pudeleid. Vältida pritspudelite kasutust.
  • Puhastamise sageduseks üks kord päevas on piisav. Oluline on kõik pinnad puhastada niisutatud lapiga hõõrudes ja sagedamini kasutatavad kontaktpinnad (nt. ukselingid, käepidemed, käsipuud) pärast puhastamist täiendavalt desinfitseerida.
  • Enne ruumide puhastamist planeerida ja panna valmis puhtad kaasavõetavad koristustekstiilid ja koristustarvikud. Niisutada lapid ja mopid. Kui puhtad töövahendid on valmis pandud, teha käte antiseptika, panna selga isikukaitsevahendid (kilepõll, kirurgiline mask ja kindad) ning puhastada ruum.
  • Ruumi puhastamisel järgida tööpõhimõtet, liikudes puhtamatelt pindadelt mustematele.
  • Kõik ruumi puhastamisel kasutusel olnud korduvkasutusega puhastuslapid ja mopid pesta pesumasinas 60-90 kraadi juures. Ühekordsed puhastuslapid tuleb ära visata.
 

10.Pesu 

  • Pesu käitlemine toimub tavapäraselt.

  • Kasutatud voodipesu koguda kokku ja saata pesemiseks pesumajja. Pesu pesta vähemalt 60 kraadi juures.

  • Klientide isiklik pesu tuleb pesta pesumasinas eraldi teistest tekstiilidest vastavalt riidel oleva tootja märgistusele.

  • Pesu transport ei vaja eritingimusi.

 

11.Jäätmed 

  • Jäätmed koguda vastavalt asutuses väljatöötatud jäätmehoolduseeskirjale.

  • Asutuses koguda eraldi segaolmejäätmeid, segapakendit, papp-ja kartongijäätmeid, vastavalt Jäätmete sorteemise-ja pakendamise juhisele.

  • Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud jäätmed (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, patareid, luminessentslambid jne).

  • Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmetena tuleb eraldi koguda kehavedelikega küllastunud materjalid ja teravad-torkivad esemed.

 

12.Ühistegevused 

  • Asutusesisesed ühistegevused (nt huviringid jms klientide ühistegevused) on lubatud juhul, kui tegevuste läbiviijateks on sama asutuse töötajad ja on võimalik tagada hajutatus.

  • Ühistegevusi on soovitav läbi viia väiksemates gruppides. Kui distantsi ei ole võimalik hoida peavad kliendid kandma kirurgilist maski.

  • Töötajad peavad jälgima, et kliendid järgiksid ka ühistegevuse ajal hajutatuse ja distantsi hoidmise põhimõtteid, kätehügieeni- ja köhaetiketi reegleid. Vajadusel tuleb klientete nende erivajadustest lähtuvalt juhendada.

  • Hingamisteede haigusnähtudega kliente ühistegevustesse ei kaasata.

 

13.Külastajad, pakid 

  • Külastamine on lubatud. Külastuskeelu võib asutuse juht kehtestada koostöös Terviseametiga arvestades piirkondlikku epidemioloogilist olukorda.

  • Külastuste hajutamiseks on soovitatav kehtestada asutusepõhised külastusreeglid (nt eelnev külastusest teavitamine, külastuste graafik, tervisedeklaratsioon).

  • Külastusreegleid tuleb tutvustada asutuse klientidele neile arusaadaval viisil. Samuti tuleb teavitada külastajaid.

  • Külastajatel ei tohi olla hingamisteede infektsiooni haigustunnuseid ja nad ei tohi olla COVID-19 haigestunu lähikontaktsed. Selle kinnitamiseks võib paluda külastajal täita tervisedeklaratsiooni.

  • Külastaja peab kandma kirurgilist maski. Maski tagab külastajale asutus, selle eest võib küsida tasu. Töötaja juhendab külastajat, kuidas teha käte antiseptikat ja kasutada kirurgilist maski korrektselt.

  • Soovitav on piirata külastajate arvu, nt 1-2 külalist ruumis ühe kliendi kohta. Vähendada võimalust külastajate kokku puutumiseks teiste asutuse klientidega, nt võimalusel kasutada kohtumisteks eraldi ruumi.

  • Kui asutusel on olemas sobiv õueala ning kliendi tervislik seisund ja ilmastik võimaldab, tuleb eelistada kokkusaamisi asutuse õuealal.

  • Pärast külastust tagada ruumi tuulutamine.

  • Lisaks külastuste võimaldamisele luua kliendi ja lähedaste vahelise kontaktihoidmiseks suhtlemisvõimalused telefoni ja/või veebi vahendusel.

  • Pakkide saatmine on lubatud ja need võib kliendile kohe üle anda.

 

14.Uute klientide vastuvõtt 

Kõik uued kliendid peavad olema enne asutusse toomist testitud kas SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testiga.
 

COVID-19 isolatsiooni põhimõtted kahtluse ja kinnitatud juhtude puhul 

1.COVID-19 kahtlusega või haigestunud klient 

  • Covid-19 diagnoosi paneb patsiendile tervishoiuteenuse osutaja lähtudes haigusjuhu diagnoosimise kriteeriumitest. 

  • Vanemaealistel ja vaktsineeritud inimestel võib COVID-19 kulgeda atüüpiliselt. Neil võib puududa palavik, köha, õhupuudus ning nad ei pruugi kaevata maitse- ja lõhnatundlikkuse muutust. Sümptomiteks võivad olla näiteks palavik, uimasus, segadusseisund, isutus, lihas- ja liigesvalu, nohu, kõhulahtisus ja oksendamine.

  • Kõiki asutuse kliente tuleb jälgida COVID-19 sümptomite osas ning mõõta kehatemperatuuri (võimalusel kontaktivaba termomeetriga) vähemalt üks kord päevas ning tulemused dokumenteerida. Haigestunud kliendi ruumist dokumente välja ei viida, kuid peavad olema kättesaadavad kiirabile.

  • Haigestunud klientide haigussümptomite süvenemisest (hingamisraskus, õhupuudusetunne) tuleb koheselt teavitada tervishoiutöötajat ning vajadusel kutsuda kiirabi, keda enne väljakutset tehes informeerida COVID-19 juhust.

 

2.SARS-CoV-2 testimine ja kontaktsete selgitamine 

Haigestunud kliendist peab teavitama perearsti või kiirabi, kes hindab kliendi hospitaliseerimise vajadust (vt lisa 2 (PDF). Hingamisteede infektsiooniga patsiendi käsitlus hoolekandeasutustes). SARS-CoV-2 proovi võtmise korraldab, kas perearst või Terviseameti regionaalosakond sõltuvalt haigestunute arvust. Vajadusel korraldab Terviseameti regionaalosakond kõikide klientide ja töötajate testimise, sh vaktsineeritud ja varem COVID-19 põdenud isikute testimise. 

Info isikuandmetega edastatakse krüpteeritult Terviseameti regionaalosakondadele (TA vastava kontaktisikuga kokkuleppel).

                 Piirkond

Isik

E-mail

Lõuna regioon

Tiia Luht

tiia.luht@terviseamet.ee

Agne Allas

agne.allas@terviseamet.ee

Ida regioon

Marje Muusikus

marje.muusikus@terviseamet.ee

 

Jekaterina Marjina

jekaterina.marjina@terviseamet.ee

Lääne regioon

Kadri Juhkam

kadri.juhkam@terviseamet.ee

Harjumaa

Põhja regiooni valveametnik

PROvastutav@terviseamet.ee

Raplamaa

Ellen Villig

ellen.villig@terviseamet.ee

Järvamaa

Maie Laos

maie.laos@terviseamet.ee

Tuleb välja selgitada, kes töötajatest ja klientidest olid nakatunud inimesega lähikontaktis sümptomite tekkele eelneva 48 h jooksul või alates positiivsest proovist. Hooldekodu vastutab, et klientide testimisel on nõusolekud, kedagi ei tohi testida sunniviisiliselt. 

Lähikontakt on:

  • otsene kokkupuude haigestunu hingamisteede sekreediga; 

  • kontakt lähemal kui 2m ja kauem kui 15 minutit või 

  • füüsiline kokkupuude COVID-19 haigestunuga (nt hooldustoimingutel, raviprotseduuridel). 

Asutuse juht teeb kontaktsete väljaselgitamiseks koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga.

  • Kõik nakatunuga lähikontaktis olnud inimesed, kes pole kasutanud kontakti ajal isikukaitsevahendeid vastavalt IKV miinimumnõuetele (COVID-19 tsoon Tabel 2), jäävad eneseisolatsiooni 10 päevaks alates viimasest kontaktist  (töötaja saata koju, asutuse klient paigutada teistest eraldi). Liikumispiirangut ei rakendata sümptomiteta inimestele, kes on vaktsineeritud või võrdsustatud vaktsineeritutega ja sellest ei ole möödas rohkem kui üks aasta ning neile, kes on COVID-19 nakkuse läbi põdenud ja sellest ei ole möödunud rohkem, kui 180 päeva.

  • Isolatsioonis olevate töötajate ja klientide testimise vajaduse otsustab Terviseameti regionaalne osakond. 

 

3.Klientide paigutamine ning tegevused kliendiga
algoritm lisa 1 (PDF) 

  • COVID-19 kahtluse korral panna kliendile koheselt ette kirurgiline mask (hingamisraskuste puudumisel) ning paigutada klient võimalusel eraldi tualettruumiga tuppa kontaktsete tsoonis. Eraldi ruumis olles ei ole kirurgilise maski kandmine vajalik.

Tualettruumiga ruumi puudumisel tuleb kasutada potitooli. 

  • Haigustunnustega kliendiga samas ruumis viibivad kliendid (kontaktsed) panna eraldi tuppa.

  • Haigestunud ja kontaktsetel klientidel tuleb võimalusel viibida oma ruumis kuni proovivastuse selgumiseni. 

Kliendi haigestumisel tuleb jagada kõik kliendid kolme tsooni (Tabel 1).

  • Vajadusel võib ühte tuppa paigutada mitu COVID-19 diagnoosiga klienti. Kontaktsed kliendid peaksid olema võimalusel eraldi ruumides.  Kontaktsete puhul tuleb eristada varasemate positiivsete toakaaslaseid ja juba piiripealsete tulemustega kliente, kes on tõenäoliselt järgmised positiivsed.

  • Personal tuleb jagada tööle erinevatesse tsoonidesse (k.a puhkeruumid). Personali ei tohi  erinevate tsoonide vahel vahetada kuniks viimane COVID-19 klient ei ole enam nakkusohtlik. Töö tuleb korraldada nii, et erinevate tsoonide personal ei viibiks puhkeruumis üheaegselt. Soovitatavalt COVID-19 nakatunud klientidega tegelevad vaktsineeritud töötajad.

  • Erinevad tsoonid tuleb luua vastavalt asutuse võimalustele. Erinevaid tsoone saab tekitada mitmel moel – erinevad korrused, ühe koridori piires jagada koridor osadeks jne.  Soovitus teha lüüsid, kasutades selleks tugevat kilet koos ustega, tsoonide eraldamiseks ei ole vaid teip hea meede.

Tsoonide loomisel võib abi saamiseks pöörduda SKA infektsioonivoliniku või Terviseameti regiooni vastutava inspektori poole. 

Tabel 1. Asutuse erinevad tsoonid COVID-19 tingimustes

 

Kliendid

„PUHAS“ TSOON

Hingamisteede infektsiooni haigusnähtudeta, negatiivse testitulemusega (sh vajalik testida vaktsineerituid ja läbipõdenuid)

KONTAKTSETE TSOON

COVID-19 sümptomitega või positiivse testitulemusega kliendi lähikontaktsed

COVID-19 TSOON

COVID-19 sümptomitega või positiivse testitulemusega kliendid, kes ei vaja hospitaliseerimist 

  • COVID-19 tsooni klientidele peavad olema teistest tsoonidest eraldi tualett- ja pesuruumid. Selliste ruumide puudumisel tuleb tagada palatisse potitool ja kaaluda võimalust teha pesemistoimingud kliendi ruumis. Üldpesu korral planeerida eraldi pesemise aeg neile klientidele ja mõelda läbi liikumise logistika.

  • COVID-19 kliendi ruum või COVID-19 tsoon tähistada sildiga.

  • Puhangu ajal tuleb viiruse leviku vältimiseks kõigil klientidel püsida ainult oma ruumides, ühistegevusi läbi ei viida. 

  • Klientidele tuleb neile arusaadaval viisil selgitada, miks nad peavad viibima haiguspuhangu ajal ainult oma ruumis. Kui COVID-19 klient või kontaktne peab oma ruumist lahkuma, peab ta kandma kirurgilist maski.

  • Võimalusel tagada ruumis TV, raadio, ajalehed, raamatud jms, et kliendil oleks võimalik oma aega sisustada. 

  • Isoleerimisel tuleb kõigile tagada ohutu keskkond arvestades nt psühhiaatriliste vm diagnoosiga klientide vajadustega. 

  • Koostöös kohaliku omavalitsusega vajadusel planeerida alternatiivse teenuse osutamise koha kasutusele võtmine COVID-19 puhangu ajal.

  • Aktiivravihaiglast või õendushaiglast kliendi asutusse tagasi toomine võib toimuda lähtuvalt raviarsti otsusest: kliendid, kes ei vaja isolatsiooni, lähevad tsooni „PUHAS“; kliendid, kes vajavad isolatsiooni, lähevad tsooni „COVID-19“. Kui asutuses puudub COVID-19 tsoon, siis sellesse asutusse isolatsiooni vajavaid kliente suunata ei tohi.

  • COVID-19 juhtude esinemisel asutuses uusi kliente vastu ei võeta ning olemasolevaid kliente teise hoolekandeasutusse suunata ei tohi. Samuti soovitatav kehtestada külastuspiirang.

 

4.Isikukaitsevahendid (IKV) 

  • Enne ja pärast IKV kasutamist teha käte antiseptika.

  • Tööl vajalik tööriietus, mida võimalik tööpäeva järgselt pesta.

  • Hoolekandeasutustel peab olema vähemalt 1 kuu IKV varu. 

  • Töötajad peavad olema koolitatud isikukaitsevahendeid kasutama (Tabel 2). 

  • Isikukaitsevahendite selga panemise ja eemaldamise kohad peavad olema tähistatud korrektselt. 

  • Soovitatavalt töötavad COVID-19 tsoonis vaktsineeritud või läbipõdenud töötajad

Tabel 2. Isikukaitsevahendite (IKV) miinimumnõuded erinevates tsoonides 

IKV

COVID-19 TSOON
KONTAKTSETE TSOON

„PUHAS“ TSOON

 

Kilepõll

+

+

Kirurgiline mask

-

+

Respiraator FFP2

+

-

Visiir/Prillid

+

-

Kindad

+

+

Täiendavalt võib COVID-19 ja kontaktsete tsoonis kasutada kilepõlle all veekindlat kaitsekitlit.

  • Puhtas ja kontaktsete tsoonis asuvad IKV selga panemise ja eemaldamise kohad koridoris klientide ruumide juures. Need ei pea olema iga ukse juures, vaid koridori peale võib tekitada mitu kohta. 

  • IKV pannakse selga/kasutatakse alati enne sisenemist kliendi ruumi. Kilepõlle ja kinnaste eemaldamine toimub alati vahetult pärast lähikontakti kliendiga kliendi ruumis või ruumipuudusel vahetult pärast ruumist lahkumist. Kirurgilist maski ei tohi eemaldada kliendi ruumis.

Kaitsekitli ja kinnaste eemaldamine toimub alati vahetult pärast lähikontakti kliendiga kliendi ruumis või ruumipuudusel vahetult pärast ruumist lahkumist.

Respiraatorit ei tohi eemaldada kliendi ruumis. Tuleb jälgida, et isikukaitsevahendeid ei hoiustataks COVID-19 tsoonis koridoris (oht saastumiseks).

  • Isikukaitsevahendid võtta kasutusele alati enne sisenemist kliendi ruumi. Kilepõlle ja kinnaste eemaldamine toimub alati vahetult pärast lähikontakti kliendiga kliendi ruumis või ruumipuudusel vahetult pärast ruumist lahkumist. Kirurgilist maski ei tohi eemaldada kliendi ruumis. Juhul, kui hooldekodus on eraldatud üks COVID-19 ruum tuleb isikukaitse vahendid võtta kasutusele  alati enne kliendi ruumi sisenemist. Kaitsekitli ja kinnaste eemaldamine toimub alati vahetult pärast lähikontakti kliendiga kliendi ruumis või ruumipuudusel vahetult pärast ruumist lahkumist.

Respiraatorit ei tohi eemaldada kliendi ruumis.

  • COVID-19 tsoonis asuvad isikukaitsevahendite selga panemise ja eemaldamise kohad  vastavalt tsooni sisenemise ja väljumise juures. COVID-19 tsoonis erinevate klientide vahel liikudes tuleb vahetada kilepõlle ja kindaid, respiraator ja kaitsekittel jäävad samaks. Nende isikukaitsevahendite selga panemise ja eemaldamise kohad asuvad tsoonis sees mitmes kohas. 

  • Kasutatud IKV tuleb visata selleks ettenähtud kollasesse nakkusohtlike jäätmete prügikotti.

  • Kohtadesse, kus toimub IKV selga panemine ja eemaldamine, tuleb üles panna isikukaitsevahendite kasutamisjuhend.   

 

5.Diagnostika-, põetus- ja hooldusvahendid  

  • Võimalusel on diagnostika-, põetus- ja hooldusvahendid (nt kraadiklaas) kliendipõhised. 

  • Kõik korduvkasutatavad töövahendid (nt veresuhkrumõõtja, pulssoksümeeter) tuleb puhastada ja desinfitseerida iga kasutamise järgselt. 

  • Isolatsiooni lõppedes tuleb korduvkasutatavad vahendid esmalt puhastada neutraalse puhastusainega ha seejärel pindade desinfektsioonivahendiga samas ruumis. 

 

6.Toitlustamine 

  • Söömine ühises söögisaalis ei ole lubatud. 

  • Kõikidele klientidele tuleb toit viia klientide tubadesse (COVID-19 tsoon, kontaktsete tsoon). 

  • Enne ja pärast toitlustamist pesevad kliendid ja personal käed. Kätepesu võimaluse puudumisel teha käte antiseptika.

  • Lubatud on korduvkasutusega toidunõude kasutamine.  Nõudepesumasina puudumisel eelistada võimalusel ühekordseid nõusid.

  • Toidunõud ei vaja erikäitlust, need tuleb pesta tavalises korras nõudepesumasinas. Kui asutuses ei ole nõudepesumasinat, siis pesta toidunõud pesuainega, loputada sooja veega ning jätta kuivama või eelistada ühekordseid nõusid.

  • Toidu serveerimiseks kasutatavad esemed, mida ei ole võimalik pesta nõudepesumasinas (näiteks kandikud, kärud jms.) tuleb esimesel võimalusel puhastada neutraalse puhastusainega ning seejärel desinfitseerida pindade desinfektsioonivahendiga, mida on lubatud kasutada toidunõudel.

  • Toidujäägid koguda jäätmekotti. Jäätmekott välispidiselt desinfitseerida 70% alkoholisisaldusega desinfitseerimisvahendiga või panna puhtasse prügikotti.

 

7.Ruumide igapäevane puhastamine erinevates tsoonides 

  • Koristustekstiilide ja koristustarvikute planeerimisel ja kasutamisel peab järgima infektsioonikontrolli standardnõudeid (vt dokumendi esimest osa).

  • Personal, kes tegeleb ruumide puhastamisega, peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt tsoonile, jättes töö COVID-19 tsoonis viimaseks.  

  • Ruumi puhastamisel järgida tööpõhimõtet, liikudes  puhtamatelt pindadelt mustematele. Kõik kontaktpinnad (nt ukselingid, voodiotsad, lauaplaadid, lülitid jne) puhastada puhastusainega (puhastusaineid mitte pritsida vaid vahend tuleb panna lapile) ja seejärel desinfitseerida pindade desinfitseerimisainega vähemalt kaks korda päevas. 

Puhtas ja kontaktsete tsoonis järgida koristustekstiilide ja koristustarvikute kasutamisel standardnõudeid (vt dokumendi esimest osa). Kõik töövahendid on hoitakse võimalusel ruumis. Korduvkasutusega puhastuslapid ja mopid pesta pesumasinas  60-90 kraadi juures. Koristustarvikud (mopivars, alus/kaabits) tuleb peale iga kasutust puhastada ja desinfitseerida pindade desinfitseerimisvahendiga.

  • COVID-19 tsoonis puhastamiseks vajalikud korduvkasutusega koristustarvikud  peavad olema eraldi muudes tsoonides kasutatavatest koristustarvikutest. Pindade puhastamiseks kasutada võimalusel ühekordseid puhastuslappe. Koristamisel kasutatud ühekordsed  puhastuslapid visata ära.  Selle võimaluse puudumisel koguda korduvkasutusega puhastuslapid kotti, desinfitseerida koti välispind pindade desinfitseerimisainega või panna puhtasse prügikotti enne tsoonist väljumist ning pesta pesumasinas vähemalt 60-90 kraadi juures.

  • Mitme kliendi haigestumisel asutuses suurendada sageli puudutavate pindade (nt ukselingid, lülitid, voodiotsad, lauaplaadid)  puhastamise ja desinfitseerimise sagedust.

 

7.1.Ruumide lõppkoristus COVID-19 isolatsiooni lõppemisel  

  • COVID-19 isolatsiooni lõppemisel viia läbi ruumide lõppkoristus. 

  • Kõik ruumis olevad ühekordsed tarvikud visata ära sh. avamata pakendid.

  • Korduvkasutusega tarvikute esmane puhastamine ja desinfitseerimine toimub isolatsiooniruumis.  Selleks tuleb korduvkasutatavad vahendid puhastada puhastusainega niisutatud lapiga hõõrudes ja seejärel desinfitseerida pindade desinfektsioonivahendiga. Isolatsiooni lõppedes kogutakse palatis olnud korduvkasutusega vahendid kokku ning seejärel puhastatakse ja desinfitseeritakse (kui vajalik transport isolatsioonipiirkonnast välja, siis kaetult).

  • Kõik kontaktpinnad puhastada puhastusainega ja seejärel desinfitseerida pindade desinfitseerimisainega. Põrand pesta puhastusainega.

  • Koristustekstiilide ja koristustarvikute kasutamisel järgi nõudeid, vt. eelmist punkti.

  • Kliendil kasutusel olnud tekstiilid (laudlinad, kardinad jms) saata pesumajja. Pannakse palatis ettevaatlikult pesukotti. Pesukotid asetatakse teise kotti isolatsioonipalatis ja transporditakse vastavalt asutuse korrale. 

  • Ruum õhutada pärast puhastuse lõpetamist. 

  • Uue kliendi võib ruumi paigutada kohe pärast ruumi puhastamist ja õhutamist.

 

8.Pesu käitlemine 

  • Soovitav on kasutada masinpestavat patja ja puhastatava kattega madratsit. Kasutamise järgselt puhastada madrats puhastusainega ja seejärel desinfitseerida pindade desinfitseerimisainega.

  • COVID-19 tsoonis pakkida voodipesu kilekotti kliendi ruumis ja Voodipesu pannakse palatis ettevaatlikult pesukotti. Nakkusohtliku musta pesuga pesukotid asetatakse teise kotti isolatsioonipalatis ja transporditakse vastavalt asutuse korrale. Võimalusel kasutada voodipesu pakendamiseks isesulavat kotti, see tuleb omakorda pakendada läbipaistvasse kotti.

  • Voodipesu pesta tavalises korras masinpesus vähemalt 60-90 kraadi juures. 

 

9.Jäätmed 

  • Jäätmete käitlemisel lähtuda asutuses väljatöötatud jäätmekäitluseeskirjadest.

  • Kliendi ruumis tekkivad jäätmed koguda pealt suletavasse kotti. COVID-19 tsoonis erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb koguda kollasesse bioloogilise ohu märgisega kotti. 

  • Koti välispind desinfitseerida pindade desinfitseerimisainega või asetada puhtasse kotti enne ruumist välja viimist.

 

10.Transport 

  • Transportimisel tuleb rakendada kõiki COVID-19 puhul kehtivaid nõudeid (isikukaitsevahendid, kontaktpindade/abivahendite puhastamine ja desinfitseerimine jne).

  • Patsiendi transpordi või liikumise vajaduse korral vähendatakse infitseerumisohtu kaitsemaski panekuga patsiendile. Enne transporti desinfitseeritakse voodi kontaktpinnad ja vahetatakse voodipesu ning patsiendi riided.

  • Kliendi transpordi korraldajale tuleb teada anda COVID-19 isolatsioonivajadusest, et võetaks kasutusele vajalikud meetmed.

  • Transpordi osutamise järgselt tuleb auto puhastada sarnaselt COVID-19 tsooni puhastamise nõuetega (vt. punkt 8). 

 

11.Surnukeha käsitlemine 

Surnukeha tuleb käsitleda kaastundlikult, väärikalt ning austusega. 

COVID-19 kahtlusega või kinnitatud diagnoosiga surnu käsitlemisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid - FFP2 respiraator, kaitsekittel, prillid/visiir ja kindad. 

Surnukeha transportimiseks tuleb järgi kutsuda vastava teenuse osutaja.  

Ruumi koristamine on toodud eelpool (vt. punktid 6; 8; 9).

 

12.Külastajad, pakid 

  • Asutuse juht võib kehtestada külastuskeelu koostöös Terviseametiga.

  • Külastuskeelu ajal saab klientide ja lähedaste omavahelist suhtlemist korraldada telefoni ja/või veebi vahendusel.

  • Külastuskeelu ajal on külastamine lubatud erikokkuleppe alusel asutusega (nt vaimse tervise seisundist tulenevalt; surija külastus).   

  • Külastajatel ei tohi olla hingamisteede infektsiooni haigustunnuseid ja nad ei tohi olla COVID-19 haigestunu lähikontaktsed. Selle kinnitamiseks on soovitatav külastajal täita tervisedeklaratsioon. 

Puhta tsooni külastaja teeb käte antiseptika ja kasutab asutuses viibides kirurgilist maski. Töötaja koolitab külastajat, kuidas teha käte antiseptikat ja kasutada isikukaitsevahendeid.

  • Pakkide saatmine on lubatud ja need võib kohe kliendile üle anda.

 

13.Isolatsiooni ja karantiini kestus 

  • COVID-19 nakatunu ning lähikontaktse isolatsioon kestab vastavalt Terviseameti juhendile

  • Isolatsiooni lõpu otsustab kliendi või töötaja perearst.

  • Asutus saab COVID-19 vabaks, kui viimase kliendi/töötaja COVID-19 diagnoosist on möödas 10 päeva.

 

14.Teavitamine 

  • Kui kliendil või töötajal on COVID-19 kahtlus või diagnoositud COVID-19, tuleb sellest koheselt teavitada kliendi perearsti ning töötaja teavitab oma perearsti. Kui asutuses on tervishoiutöötaja, siis tuleb ka teda teavitada. Asutuse juht tagab, et kõik vajalikud osapooled on teavitatud.  

  • Kui asutuses on olnud kokkupuude COVID-19 haigestunuga ja/või asutuses on COVID-19 klient või töötaja, teavitab asutuse juht sellest Terviseameti regionaalset osakonda, kes annab juhile edasised käitumisjuhised. 

Terviseameti kontaktid:

 Põhja regionaalne osakond: PROvastutav@terviseamet.ee
● Lõuna regionaalne osakond: tiia.luht@terviseamet.ee
● Lääne regionaalne osakond: kadri.juhkam@terviseamet.ee
● Ida regionaalne osakond: marje.muusikus@terviseamet.ee

E-kirja pealkiri: COVID-19 nakkuskahtlus hoolekandeasutuses

Teavituses märkida:

1. Asutuse nimi ja tegutsemiskoha kohalik omavalitsus.
2. Klientide ja töötajate arv ning nende vaktsineerimise ja läbipõdemise andmed.
3. Kinnitatud nakkusega töötajate ja klientide arv, nendest vaktsineeritud, poolelioleva vaktsinatsiooniga või läbipõdenud.
4. Kontaktisik.
5. Vajadusel lisada muu täiendav info, mida teataja peab oluliseks.
6. Nt. kui palju on kliente ning töötajaid kokku.

 

Kasutatud allikad 

  1. Infection Prevention and Control guidance for Long-Term Care Facilities in the context of COVID-19, World Health Organization, 21 March 2020; https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/331508/WHO-2019-nCoV-IPC_long_term_care-2020.1-eng.pdf (PDF)

  2. Water, sanitation, hygiene, and waste management for SARS-CoV-2, the virus that causes COVID-19, World Health Organization, 29 July 2020; https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/331508/WHO-2019-nCoV-IPC_long_term_care-2020.1-eng.pdf (PDF)