Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Mida teha, kui kahtlustad endal ahvirõugeid?

  • Võta ühendust oma perearstiga. Juhul, kui ei õnnestu perearstiga ühendust saada, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Seisundi halvenemisel võta ühendust häirekeskusega 112.

  • Lase end ahvirõugete suhtes testida.

  • Siirdu eneseisolatsiooni ja väldi lähikontakte.

  • Pöördu võimalusel oma seksuaalpartnerite ja lähikontaktide poole ja uuri, kas neil esineb sarnaseid sümptomeid.
     

Mida teha, kui oled nakatunud ahvirõugetesse?

  • Püsi kodus ja järgi tervishoiutöötajate antud nõuandeid. Seisundi halvenemisel helista 112.

  • Väldi kontakte teiste inimestega, eelkõige rasedate, laste ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestega.

  • Väldi seksuaalkontakte, kuni viimane kärn on haavandilt eemaldunud.

  • Teavita haigestumisest oma lähikontakte

  • Kuivõrd haiguse edasikanduvuse kohta infot napib, kasuta kondoomi vähemalt 12 nädalat pärast tervenemist.

ÜLDINFO JA JUHISED

KUIDAS END KAITSTA?
 

  • TEADLIKKUS
    Ole kursis ahvirõugete sümptomitega ja tea, kuidas viirusnakkus levib.
  • TURVALINE SEKS

    Harrasta turvalist seksi ja piira seksuaalpartnerite arvu.

  • EESKUJULIK HÜGIEEN
    Hoia käed puhtana, pestes neid vee ja seebiga või desinfitseerides alkoholipõhiste vahenditega.

  • KÜSI NÕU SPETSIALISTILT 
    Kui oled ahvirõugete riskirühmas, küsi nakatumise vältimise kohta nõu oma perearstilt või eriala spetsialistilt.
  • TOETU USALDUSVÄÄRSELE INFOLE
    Ära usalda kõike, mida internetist loed. Toetu Terviseameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) antud infole.

AHVIRÕUGETE SÜMPTOMID
JA LEVIMINE

AHVIRÕUGETE peamised sümptomid: 

  • palavik,
  • lihasvalu,
  • väsimus,
  • paistes lümfisõlmed,
  • lööve.

Lööve võib tekkida samal ajal või varsti pärast esimeste sümptomite ilmnemist. See võib olla valulik ja sügelev. Lööve võib tekkida nii suhu, kätele, jalgadele kui mujale kehapiirkonda. Käesolevas puhangus on lööve tekkinud ka kubeme ja päraku ümber. 

AHVIRÕUGETE peamised nakatumise viisid: 

  • nahk-naha kontakt inimesega, kellel on ahvirõuged;
  • suust-suhu või suu-naha kontakt kellegagi, kellel on ahvirõuged;
  • voodilinade, käterätikute, riiete või seksimänguasjade jagamine kellegagi, kellel on ahvirõuged.

KAS AHVIRÕUGETE VASTU SAAB VAKTSINEERIDA JA LEIDUVAD RAVIMID?

RAVIMID

Eesti hangib ahvirõugete ravimit keskselt läbi Euroopa komisjoni HERA töörühma koostöös Läti ja Leeduga.

Terviseamet hangib 72 doosi Tecovirimat, mida jagatakse Läti ja Leeduga. Ravimit kasutatakse vaid väga raskete juhtumite puhul, mida esineb väga harva.

VAKTSIIN

Vaktsiini hangitakse sarnastel põhimõtetel keskselt HERA kaudu (vaid Eesti tarbeks). Tellitud on 1400 doosi Jynneos vaktsiini.

Ahvirõugete ennetamiseks soovitatakse vaktsineerida isikuid, kes on olnud lähikontaktis ahvirõugete haigusjuhuga nakkusohtlikus perioodis, eelkõige leibkonnaliikmeid ja seksuaalpartnereid.

Vaktsiinide ja ravimite eeldatav tarneaeg: augusti lõpp.

MIS ON JYNNEOS VAKTSIIN?

  • Ahvirõugete jaoks pole olemas eraldi vaktsiini, vaktsineerimiseks kasutatakse rõugete vaktsiini Jynneos.

  • Jynneos/Imvanex valmistab organismi ette kaitsmaks end rõugete ja ahvirõugete viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab vaktsiini viiruse elusat modifitseeritud vormi nimega "vaccinia Ankara", mis on lähedas suguluses rõugete ja ahvirõugete viirustega.

  • Vaktsiin ei põhjusta ise rõugeid ning ei suuda ise paljuneda. Kuna rõuged ja ahvirõuged on omavahel sarnased viirused, kaitsevad vaktsiini abil tekkivad antikehad ka ahvirõugete vastu. Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu loomulikku kaitset. Kui inimene puutub hiljem ahvirõugete või sarnase viirusega kokku, suudavad tekkinud antikehad koos immuunsüsteemiga viiruse rakkude vastu võidelda ja end selle vastu kaitsta.

Uuri lähemalt ahvirõugete ravimi kohta: Ahvirõuged: Euroopa Ravimiamet alustab Imvanexi hindamist

Uuri lähemalt ahvirõugete vastase vaktsineerimise kohta: Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab ahvirõugete ennetamiseks vaktsineerida haigestunute lähikontaktseid

 

STATISTIKA JA INFO

> Eestis tuvastatud nakkusjuhte: 9

Hinnang: Riigisisene piiratud levik. Risk nakatuda on väga väike.

> 8. augusti seisuga on Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna maades tuvastatud 
13 912 ahvirõugete juhtu.

> Kõige enam on ahvirõugeid tuvastatud:

Hispaania - 4 942

Saksamaa - 2 887

Prantsusmaa - 2 423

Vaata lisa ECDC kodulehelt!

KEDA AHVIRÕUGED KÕIGE ENAM OHUSTAVAD? 

  • Ahvirõuged võivad tabada igaüht. Viirus ei hooli sinu soost ega seksuaalsest orientatsioonist. 

  • Ahvirõugetest on kõige enam mõjutatud meestega seksivad mehed. 

  • Kõige enam ohustab viirusnakkushaigus rasedaid, väikeseid lapsi ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi, kel võib esineda ahvirõugete raskeid vorme. Seega, kui kahtlustate endal ahvirõugeid ja teil on tekkinud sümptomid, tuleb vältida kokkupuuteid ohustatud rühmadesse kuuluvate inimestega.

  • Ahvirõuged on valus ja ebameeldiv kogemus, kuid enamik inimesi paraneb haigusest mõne nädalaga.

 

UUDISED JA INTERVJUUD

Kuidas toimub Terviseameti nakkushaiguste laboris ahvirõugete proovide testimine?

Inimene läheb perearsti juurde, kaebab sügelevate punnide üle. Arst vaatab, et on nagu tuulerõuged, aga äkki on ahvirõuged. Mis edasi saab? Kes võtab proovi ja kuidas see jõuab Terviseameti nakkushaiguste laborisse?

WHO poolt on ette antud juhised, mida tuleb proovi võtmisel järgida. Ahvirõugete sümptomid on sarnased rõugetele, kuid leebemas variandis - haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Iseloomulik nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Esialgu näitab praktika, et perearstid kipuvad tuulerõugete tunnuseid segi ajama ahvirõugete omadega. Üldjuhul põevad täiskasvanud tuulerõugeid raskemini võrreldes lastega ning senised juhtumid ongi peamiselt olnud tuulerõuged. Koos nakkushaiguste osakonnaga sai aegsasti koostatud juhised, millele lisasime labori poolt juhendi nii proovide võtmise kui ka laborisse saatmise jaoks. Nakkuse kahtluse korral kannab patsiendilt proovide võtmise eest hoolt kas pereõde või haiglas vastav proovivõtja. Kasutatakse väga kindlat proovivõtutarvikut, mis on juhistes täpselt kirjeldatud ning juurde on lisatud selle foto.

Niisiis võetakse perearsti juures või haiglas proov ja saadetakse Terviseameti laborisse. Mida selle prooviga laboris tehakse?

See on tegelikult tavaline teise bio-ohuklassi analüüs, mille käigus eraldatakse nukleiinhape ehk DNA. Ja edasi segatakse kokku PCR (polümeraasi ahelreaktsioon ehk viiruse DNA koopiaid sünteesitakse suures korduses) reaktsioonisegu ning teostatakse reaalaja-PCR (RT-PCR). Kogu protseduur kestab kokku kuni vastuse väljastamiseni 3 tundi.

Mida labori tellitud RT-PCR reagentide komplekt sisaldab ja mitut proovi saab ühe komplektiga testida?

See sõltub kitist. Kui on kommertsiaalsed kitid, siis seal on tavaliselt kõik see info olemas. Meil on testimiskomplekt, millest saab teha viiskümmend testi analüüsi. See sisaldab puhvrit PCR-reaktsiooni tegemiseks, samuti praimereid, mis võimaldavad spetsiifilist sihtmärk-regiooni viiruse DNA-st kopeerida PCR-i käigus ja ensüümi, mis teostab sünteesireaktsiooni. Reagentide komplektis sisalduvad veel fluorestseeruvad molekulid, tänu millele on võimalik RT-PCR reaktsiooni tulemust reaalajas jälgida – kas on moodustumas positiivne signaal või mitte. Kui proovis on olemas näiteks ahvirõugeid põhjustava viiruse DNA, siis see signaal seal fluorestseerub ja ongi näha ning kui ei ole näha, siis signaali ei ole.

Laboris eelistame kasutada juba valmis reagentide komplekti ehk kit-i, mis on valmis kasutamiseks ning siis ei ole vaja laboris meetodi juurutamiseks läbi viia töö- ning ressursimahukat reaktsiooni optimeerimist ning järgnevat valideerimist.

Kõik vajalikud vedelikud on seal sees juba olemas?

Täpselt! Ja sellega on kaasas ka täpsed meetodi juhised ning meie lihtsalt avame karbi ja paneme segu kokku. See sisaldab ka kõiki vajalikke kontrolle. Selles sisaldub näiteks täiendav kontroll, mis amplifitseerib väikest regiooni inimgenoomist. Et kui see inimgeeni signaal on positiivne, siis me teame, et reaktsioonis sisaldub kindlasti inimeselt võetud proovi materjal.

Nii et kui keegi saadab proovi, mis sisaldab õunamahla, siis sealt inimgenoomi ei tuvasta?

Sealt ei saa, jah, positiivset vastust.

Nii. Aga kui te olete nüüd ahvirõugete testimisel kõik oma protseduurid ära teinud, siis ilmub vastus arvutiekraanile?

Jah - seadme tarkvara annab visualiseeritud tulemused. Samamoodi toimub koroonaviiruse määramine, nii et see on päris sarnane, kuid kui koroonaviirus on RNA-põhine viirus, siis ahvirõugete viirus on DNA-põhine viirus.

Kas labori töökorraldus on selline, et kui saabub ahvirõugete kahtlusega proov, siis pikka järjekorda ees ei ole ja saame juba kolme tunniga öelda, kas proov on positiivne või ei ole?

Jah. Kõik vajalik on korraldatud. Nakkushaiguste osakond on edastanud Eesti perearstidele juhised koos saatelehe vormiga. Samuti on kõik vajalik info avaldatud Terviseameti veebilehel. Täpselt sama info edastati ka haiglatele.

Vastasid Terviseamet nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat ja labori juhtivspetsialist Irina Eero.

 

KUST KÜSIDA INFOT?

Tervist puudutavate küsimuste korral võta ühendust oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile ☎️ 1220.
(välismaalt helistades +372 634 6630).

Terviseseisundi halvenemise korral helista hädaabinumbrile ☎️ 112.

Muude küsimuste korral pöörduge terviseameti poole e-posti teel: info@terviseamet.ee