Tulareemia

Haiguse iseloomustus Tulareemia ehk jänesekatk on äge bakteriaalne nakkushaigus, mis kandub loomadelt inimestele.

Haigustekitaja
Tulareemia haigustekitaja on Francisella tularensis, mis on vastupidav väliskeskkonnas. Ta hävib kuumuse või desinfitseerivate ainete toimel.

Nakkusallikas
Haigustekitajate kandjateks looduses on erinevad närilised, jänesed, küülikud, ondatrad, koprad jm. Haigustekitajate levitajateks on erinevad puugid, sääsed, parmud jm. Tulareemia mtekitajat on leitud erinevatest looduslikest veekogudest ja kaevudest.

Levikuteed
Inimesed võivad nakatuda närilistelt/verd imenud puukide, parmude ja sääskede hammustuste kaudu või otseselt metsikute närilistega ja teiste loomade kokku puutumisel, sealhulgas kriimustuse/hammustuse kaudu. Väga harva võib inimene nakatuda ka nakatunud looma liha söömise tagajärjel. Inimesed võivad nakatuda tulareemiasse ka näriliste väljaheidetega saastunud vee tarbimise järgselt, tolmu sissehingamisel või saastunud heina, villa või söödaga jm kokku puutumisel. Nakkus ei levi inimeselt inimesele.

Inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt 3-5 päeva (1-14 päeva).

Haigusnähud
Tulareemia haigusvormid on erinevad sõltuvalt nakatumise viisist. Haigus algab kõrge palaviku, peavalu, iivelduse, väsimuse ja lihasvaludega. Seejärel tekib lümfisõlmede või ainult ühe lümfisõlme põletik, mis asuvad puugi, sääse jm putuka hammustuskoha lähedal. Lümfisõlmedes võib tekkida mädapõletik ka ilma esmase nähtava haavandita. Nahal võib tekkida paapul, pustul, mis areneb edasi 1-2 cm diameetriga haavandiks. Paranemine kestab nädalaid. Esmane kopsuvorm tekib saastunud tolmu sisse hingamisjärgselt. Teisene kopsuvorm võib lisanduda teistele kliinilistele vormidele.

Tüfoidsele vormile (5–30% haigusjuhtudest) on iseloomulik järsk algus – kõrge palavik, külmavärinad, peavalu, lihasevalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus (vesine, harva veresegune), kõhuvalu, kuiv köha, sepsis ja 20% haigetest tekib lööve. Võimalikud tüsistused on perikardiit, peritoniit, meningiit ja osteomüeliit. Orofarüngeaalsesse ja ultseroglandulaarsesse vormidesse nakatub inimene saastunud toidu või vee tarbimisel: tekib valulik neelupõletik, mille põhinähtudeks on haavandid kurgumandlitel, pehmel suulael ja suuõõne tagaseinal, lähedal paiknevate lümfosõlmede turse ning palavik, nõrkus, peavalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Silmavorm esineb harva ja väljendub silmapõletikuna: silma sidekestal tekivad 2–3 mm diameetriga haavandid, esineb fotofoobia, pisaravoolus, tekib periorbitaalne turse, lümfisõlmede suurenemine ja esineb palavik. Tõenäoliselt kujuneb haiguse läbipõdemisel pikaajaline immuunsus. Sekundaarselt võivad haigestuda väga harva mikrobioloogialaborite töötajad.

Diagnoosimine
Tulareemiat diagnoositakse kliiniliste pildi alusel, mis peab olema kinnitatud laboratoorsete seroloogiliste meetoditega, haigustekitaja isoleerimisega või PCR-ga. Antikehade tiitri tõus ilmneb tavaliselt haiguse teisel nädalal.

Ravi
Tulareemiat ravitakse antibiootikumidega.

Ennetamine
Nakatumise ennetamiseks tuleb looduses viibimisel kasutada putukatõrjevahendeid, mitte tarvitada lahtiste veekogude vett või vajaduse korral see kindlasti läbi keeta, kaitsta toiduaineid näriliste eest, vältida heinatolmu sissehingamist ning hävitada närilised elu- ja abiruumides. Tulareemia vaktsiin on olemas, kuid seda kasutatakse ainult erinäidustustel riskirühmadel (laboritöötajad, endeemilistes kolletes kaitseväelased, rahvusvahelised missioonid jm) kuuluvate isikute vaktsineerimiseks.

Esinemine
Tulareemia on endeemiliselt levinud põhjapoolkeral. Euroopas esineb tulareemia Soomes, Rootsis, Hispaanias ja Balkanimaades. Kõrgeim haigestumine esineb juulis-septembris, enim haigestuvad inimesed vanuses 45-64 aastat. Teadaolevad tulareemia looduskolded Eestis paiknevad Saaremaal, Hiiumaal, Pakri ja Prangli saartel, Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ning Lääne-Virumaal. Suurim puhang esines 1996. aastal Prangli saarel, kus haigestus 23 inimest. Põhisümptomid olid kehatemperatuuri järsk tõus, pea- ja lihasvalu, kubeme ja kaenla lümfisõlmede suurenemine, mõnel inimesel tekkis lööve kätel ja jalgadel.

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 17 juuli 2017 15:34