Korduvad küsimused

Millistes tegevusvaldkondades ja millistelt töötajatelt nõutakse edaspidi tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ja vastava tõendi olemasolu?

Tervisekontrolli nõue nakkushaiguste suhtes ja vastava tõendi olemasolu puudutab järgmisi töötajaid:

 1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, välja arvatud töötajad, kes töötavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) I lisas nimetatud valdkonnas, ning töötajad, kes töötavad valdkonnas, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 ning määruse nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), reguleerimisalas;

 2) loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks;

 3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;

 4) abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;

 5) tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;

 6) kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;

 7) eelnevates punktides loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

Kas edaspidi peab töötamise ajal käima perioodilises tervisekontrollis nakkushaiguste suhtes ja kui, siis millise sagedusega?

Ei, töötaja ei pea enam käima perioodilises tervisekontrollis, sh iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringul. Sellegi poolest on tööandjal õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes.

Täiendava tervisekontrolli vajaduse otsustab tööandja. Tööandja võib pidada vajalikuks töötaja täiendavat tervisekontrolli kindlate juhtumite korral kui ka üldise ennetusmeetmena.

Vajadus riskihindamiseks ja täiendavaks tervisekontrolliks võib tekkida nt olukorras, kus tööprotsesside käigus on toimunud nakkuse levik, saastunud toodang või töökollektiivis ilmneb mõnel töötajal nakkushaigus.

Kas varasemad tervisetõendid tervisekontrolli läbimise kohta nakkushaiguste suhtes kehtivad?

Peale 1. jaanuarit 2015. a. väljastatud tervisetõendid on kehtivad.
Siiski  annab seadus tööandjale edaspidi õiguse nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

Mis on muutunud tervisekontrolli läbiviimises ja tõendi väljastamises?

Muudetud seadusega saavad lisaks perearstidele tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes läbi viia ning vastavat tõendit väljastada ka töötervishoiuarstid.
Seadusega nähti ette seni kasutusel olnud  paberkandjal tervisetõendi asendamine e-tõendiga. E-tõendi  arendustegevus ei ole  toimunud algse plaani kohaselt, mistõttu jätkavad tervishoiutöötajad tervisetõendi väljastamist paberkandjal. E-tõendi väljatöötamine on plaanis 2017. a. jooksul.

Mis on muutunud tõendi säilitamises?

Tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi enne tööle asumist. Tööandja säilitab tervisetõendit töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Töösuhte lõppemisel ei pea töötaja tööandjale loovutama talle väljastatud tervisetõendit vaid tööandja teeb sellest vajadusel koopia.

Kes tasub tervisekontrolli läbiviimise ning tõendi väljastamise eest?

Tervisekontrolli läbiviimine ja tõendi väljastamine on taotlejale tasuline.

Tööandja ei ole kohustatud rahastama tööle asuja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööle asumist.

Tööandja on kohustatud rahastama töötaja täiendava tervisekontrolli läbiviimist ja tõendi väljastamist töösuhte jooksul.

Kuidas peaks käituma lasteaed, kui ühel lapsel on avastatud peatäid? Teavitama kõiki vanemaid? teostama pidevat lauskontrolli? Kui kaua peab antud laps lasteaiast eemal viibima?

Peatäide avastamisel:

  • Ilma ravi ja oskusliku tegutsemiseta on keeruline täidest vabaneda. Lapsevanem peaks küsima täidest vabanemiseks nõu perearstilt või apteekrilt, kes oskavad soovitada sobivaid täitõrje vahendeid. 
  • Täide avastamisel tuleks kontrollida kõiki pereliikmeid;
  • Üle tuleks kontrollida kõik rühma (soovitavalt ka muude rühmade) lapsed ja nendega suhtlevad isikud;
  • Teavitada juhtumist teisi vanemaid;
  • Kehtestada lasteaias perioodiline (vähemalt üks kord kuus) täikontroll;
  • Lapsele, kes on lasteaiast olnud eemal üle ühe nädala on soovitatav teha lasteaeda taastulekul täikontroll.

Vaadates nakatumisjuhtude statistikat, jäi silma, et borrelioosi juhtumeid on registreeritud ka talvel. Mis moel saab talvel haigestuda või on haigusel nii pikk peiteperiood?

Puukborrelioosi nakatub inimene puukide aktiivsuse perioodil, st maist septembri lõpuni. Borrelioosi kliinilised nähud ei ole mitte alati sellised, mis sunnivad eeskätt maainimest perearsti poole pöörduma.

Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole juba borrelioosi tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtude korral.

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 13 märts 2017 16:22